PVC- ja puidust avatäiteid tootva Rehpol AS-i müügijuht Dmitri Steblevski sõnul on plastakende ja –uste tehnoloogia teinud viie aasta taguse ajaga võrreldes väga suure kvaliteedihüppe.

„Kuigi Eesti inimene eelistab traditsioonilist puidust aknaid ja uksi, tasub kindlasti mõelda ja võrrelda neid tehniliselt väga heal tasemel PVC-avatäidetega,“ soovitab ta. „Lisaks näevad tänapäevased puitimitatsiooniga plastuksed ja –aknad nii tõetruud välja, et klient ei tee silmaga vaadates vahet, mis materjaliga tegemist on.“

Sageli on inimestel jäänud arusaam, et aken peab hingama ning et just seda puitaken teeb ja plastaken mitte. Dmitri Steblevski sõnul ei ole aken mõeldud hingamiseks, aken peab hoidma majas sooja ning tõrjuma niiskust ja tuult. Maja „hingamise“ jaoks on loodud ventilatsioonisüsteem.

„Inimestel on tekkinud tõekspidamine, et PVC-avatäide on ebakvaliteetne ja odav, puit aga on eksklusiive ja ökoloogiline,“ ütleb Dmitri Steblevski. „Samas on plasttoodete tehnoloogia viimaste aastatega nii suuri samme astunud, et selliste tehniliste näitajatega puidust avatäidet valmistada oleks ääretult keeruline, kui mitte võimatu. PVC profiil annab võimaluse teha isegi passiivmaja standarditele vastavaid PVC-avatäiteid!“

Kuna Rehpol AS on üks ainuke ettevõtte Eestis kes toodab universaalselt nii puidust kui ka plastist avatäiteid, on ettevõte hästi kursis inimeste kahtluste ja valikutega. „Puit on kallim, kuigi rohkem küsitud. PVC on soodsam, tehnoloogiliselt suuremate võimalustega ja rohkem arendatud,“ selgitab ta. „Hinnavahe tuleb tootmisest – plasti puhul võtame profiili, lõikame, keevitame, sulustame ja klaasime. Puit on kapriissem ja pikaajalisemaid protsesse nõudvam: lõikamine, tappimine, freesimine, pressimine, immutamine, kuivatamine, lihvimine, kruntimine, kuivatamine, lihvimine, värvimine, kuivatamine, sulustamine ja klaasimine – kõik võtab oma aja ja nõuab rohkem tööd.“

Sageli on puitaknad projekteerija nõue, sest 15-20 aastat tagasi oli paljudel halbu kokkupuuteid ebakvaliteetsete ning inetute PVC-akende ja –ustega. Eesti arhitektid on sageli harjunud kiikama Skandinaavia poole ja järgima sealseid tendentse. „Samas on siin üks väike „aga“ – Eesti on pisike ning meie tootmine on paindlik ja kliendisõbralik. Välismaal on erilahenduste tegemine paras peamurdmine, nemad eelistavad kiireid tüüpprojekte,“ jutustab Dmitri Steblevski ja lisab, et Rehpol on teinud mitmeid erilahendustega projekte, tuntumatest näiteks ümmargused aknad Tallinna Teletornile ja poolkaaraknad Lasnamäe Jumalaema Kirikule.

Rehpol on 1994. aastal asutatud Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille Võrus asuv tehas toodab REHAU profiilidest PVC-aknaid ja -uksi ning valmistab, müüb ja paigaldab ka puit- ja puitalumiiniumaknad. Täna arendab Rehpol tugevalt ka ekspordisuunda. Ettevõtte 25 töötajat toodavad konkurentsivõimelisi avatäiteid nii Skandaavia kui ka Euroopa ehitusfirmadele ning edasimüüjatele.

„Et olla oma Põhja-Eesti klientidele kättesaadavamad, jaanuaris kolis Rehpoli Tallinna kontor uutesse ruumidesse – Admirali majja Ahtri tänaval. Tulge külla!“ kutsub müügijuht Dmitri Steblevski.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

22. jaanuaril kutsuvad Ehitusuudised.ee ja EA Reng 2013. aasta esimesse ehitusklubisse, kus räägime lähemalt kuidas tõsta ehitusprojektide professionaalsust ning vähenda raha raiskavaid tegevusi ehituses.

Ehitamise all mõeldakse sageli vaid ehitamist õige klassikalisemas tähenduses. Ent ehitusprotsess ei alga platsilt, vaid põhjaliku ettevalmistusega, sest ehitamise ajal on ehitusplats samaaegselt logistikakeskus, ladu, töötajate ja tööde juhtimiskeskus jne. Seda kõike toetab professionaalsed infomudelid ja ajaliselt täpne kommunikatsioon. Ehitise infomudeli loomine on tellija, projekteerija ja ehitaja murranguline koostöö-vahend-platvorm-süsteem, mitte pelgalt uus tarkvara või tehnoloogia, mis aitab välistada tegevusi, mis väärtust ei loo.

Ehitusuudised.ee-l on hea meel kutsuda kõiki 22. jaanuaril toimuvasse ehitusklubisse kõiki ehitusfirmade juhte, projektijuhte, arhitekte, tellijaid, projekteerijaid ja insenenre, kes väärtustavad ehituses professionaalsust ja selle arendamist.

Ehitusklubis tuleb juttu täpsemalt just ettevalmistavast faasist, mis mängib olulist rolli kogu ehitusprotsessi juhtimisel. Juttu tuleb BIMist, 3D ja ka 4D projekteerimisest. 4D on just meetod, mis lisaks tavapärasele 3D mudelile on integreeritud kogu ehitusprotsessi juhtimisega ning on abiks kogu ehituse logistika juhtimisel. Ehitusklubis kuulete näiteid Ragn Sellsi tootmishoone ning Narva Elektrijaama projektidest.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul loovad just puudulikud hanketingimused plaanitud eelarve lõhki minemise.

Lisaks eelarvest üleminekule põhjustab Robeni sõnul antud olukord rohkem kõikuvaid pakkumushindasid, tähtaja ületamisi ning vähendab võimalusi, et tellija saab seda, mida ta algselt soovis.

Kuidas võiks sündida kvaliteetne ettevalmistus ja miks on nii parem, selgitab Roben isikliku ja Merko kogemuse toel 6. detsembril Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Ehitusuudised.ee koostöökonverentsil „Ehitusettevõtjate äriplaan 2013“.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitushinnaindeksi muutus oli tänavu kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 5,0%.

Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus, teatas statistikaamet.

Tänavu II kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4% (eelmise kvartali 1,1%-lise tõusu asemel). Materjalide hinnad jäid praktiliselt samale tasemele, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4%.Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kallinesid materjalid 3,6%, tööjõud 8,0% ja masinate kasutamine 6,7%. Materjalide hinnatõus andis indeksi kogutõusust ligi poole ja kulutused tööjõule 44%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli tänavu III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes 2011. aasta III kvartaliga 5,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ameti-hooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otse-kulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitaja lohakus, tellija teadmatus ja ebapiisav kommunikatsioon osapoolte vahel – kõik need on põhjusteks, miks garantiiremont tekitab ehituses palju vaidlusi ning jääb nii mõnelgi korral hoopis tegemata.

Kinnisvarafoorumites võib tihti kohata postitusi sellest, kuidas ühel või teisel kliendil on garantiitööd tegemata jäetud. Ehitusettevõtja garantiikohustus tuleneb aga otse seadusest, mille kohaselt on ehitusettevõtja kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu nõuetele. Seadusjärgne garantiiaeg on kaks aastat.

“Paljud erimeelsused ehituslepingutes kerkivad just sellest, et sõlmitud leping on ebamäärane või puudulikult reguleeritud,” kommenteeris advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane. Tema sõnul on palju abi sellest, kui garantiiaja kohustustega seonduv on lepingus põhjalikult reguleeritud.Tellijal on ka kohustusi. Suuremaid probleeme saavad ka ehitusettevõtted finantstagatisega ennetada. Eventus Ehitus OÜ juhi Ivar Kundla sõnul on nende ettevõttes enamik garantiisid finantstagatisega kaetud.

“Ma ei taha oma ettevõtet nüüd esile tõsta, kuid nii palju oskan ma öelda, et sellest garantiireservist, mis meil on määratud, jääb igal aastal peaaegu pool kasutamata. Kosmeetilisi parandusi tuleb ikka teha, aga suuri fopaasid, nagu näiteks katuse läbisadamine ja sellised eksimused, pole olnud,” ütles Kundla

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Kaasautor Helery Liivik

Eesti ehitusmaterjalide tootjad plaanivad tänavu eksportida 155 miljoni euro eest, mis on kõigi aegade parim tulemus.

Isegi buumiaegne eksport jääb sellele alla – 2008. aastal müüdi Eestis toodetud ehitusmaterjale välismaale 151,4 miljoni euro väärtuses. Mullusega võrreldes prognoosib ehitusmaterjalide tootjate liit (EETL) selleks aastaks üheksaprotsendist ekspordi kasvu.

Müük välisturgudele kasvab ka järgmisel aastal, võis kuulda eile Äripäeva ja EETLi konverentsil “Ehitusmaterjalide tootjate äriplaan 2013″. Tuleval aastal üritame saavutada kasvu mujal kui Eestis, rääkis ASi Lasita Aken juhatuse esimees Egon Mats.”Oma äriplaani tehes me koduturule nii väga ei looda ja kasvu üritame saavutada väljaspool riigipiiri. See aga peab olema tubli töö tulemus, sest ega ka ümberkaudsetes riikides pole suurt kasvu oodata,” tõdes ta.

Allikas: www.ap3.ee

Tunnustatud ettevõtjate nimekirja eesmärk on teha riigihangetel lihtsamaks nii hankija kui ka pakkuja elu. Uus süsteem muudab riigihangetel osalemise läbipaistvamaks ning võimaldab pakkumise koostamisel keskenduda rohkem hanke sisule.

Riigihangetel osalemine on mahukas protsess. Lisaks hinnapakkumisele tuleb ettevõtete esitada iga kord ka hankedokumentides nõutud kõikvõimalikke kinnituskirju ja tõendeid ettevõtte finantsvõimekuse,- erinevate tehniliste pädevuste –ja nõuetekohaste referentsiobjektide olemasolu kohta. Lisaks on vaja pakkujatel esitada tõendeid maksuvõlgnevuste ja kehtivate karistuste puudumise kohta. Samti peab pakkuja tõendama hankedokumentides toodud vastavaid pädevusi omavate vastutavate spetsialistide olemasolu vms. Kõikide nende dokumentide komplekteerimine on pakkujale mahukas töö ja oluline ajakulu.

Lisaks sellele, et ehitusettevõtjad peavad eelpool toodud dokumendid kokku panema, tuleb hankijal ka kõiki neid dokumente ja nende tõesust kontrollida. See nõuab sageli suurt ajalist ressursse, mistõttu pikenevad ka otsustustähtajad. Loodav nimekiri aitab vähendada oluliselt halduskoormust ja andmetöötlust, millega seni kõik hankijad tegelevad.Uus loodav nimekiri koos IT lahendustega võimaldab hankijal pakkuja kohta vajalikku infot saada tunnustatud ehitusettevõtjate nimekirjast- erinevaid pädevusklasse omavate ettevõtete finantsvõimekuse, maksekäitumise, tehniliste pädevuste, olemasolevate referentsiobjektide ja ettevõttega seotud vastutavate spetsialistide kohta.

Nimekirja kuulumist ei saa ehitusettevõte osta, vaid nimekirja kvalifitseerumise ja pädevusklassidesse määramise otsustab vastav komisjon, kuhu kuuluvad oma ala spetsialistid nii riigi, kui ka erasektorist (MKM-, Rah.min-.,MTA-, RKAS-, EEEL-i- ja Omanikuärelvalve esindaja )

Et tegemist on IT platvormil põhineva süsteemiga, mis kontrollib automaatselt ettevõtte andmeid erinevatest registritest reaalajas ise, on EEEL-i jaoks tegemist üsna mahuka projektiga, mida riik ei toeta. Lisaks märkimisväärsetele investeeringutele IT platvormi väljatöötamiseks tuleb nimekirja pidajal (EEEL) edaspidi tagada ka komisjonide ja IT süsteemi 24h tõrgeteta töö, mida finantseerib samuti nimekirja pidaja. Nende kulude osaliseks katteks on nimekirja registreeringu taotlejale määrusega kehtestatud ka registreeringu tasu.

Nimekirja kasutada ja ettevõtete andmeid on aga võimalik vaadata kõigil huvitatud osapooltel tasuta. Seega on hankijal võimalik vastavalt hankeobjektile ja lähteandmetele (näiteks nõuded eelarvele, tehnilistele tingimustele, pädevustele) valida välja just enda hankele sobivad pakkujad, kellele saata kutse näiteks läbirääkimistega hanke puhul.

Ühtlasi võimaldab nimekiri hankijal hõlpsasti ja operatiivselt kontrollida nimekirjas olevate ettevõtete nõuetele vastavust ka kogu hankemenetluse perioodi vältel, kuna nimekiri teostab päringuid teistest registritest järjepidevalt ja kohe kui tuvastab pakkuja suhtes mingi mittevastavuse (näiteks tekib maksuvõlg, ilmneb kehtiv karistus karistusregistris, peatatakse MTR-is vastav registreering vms.) annab nimekiri sellest märku.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on juba aastaid EEELi üks olulisi eesmärke olnud ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate nimekirja (ERTPAN) pidamise õiguste saamine.

“Täna on seis selline, et Eesti 4000st ehitusfirmast on selles listis vaid 20 ettevõtet. Möned aastad tagasi MASU tõttu kokku kukkunud ehitusturg jõudis olukorda, mida järjest rohkem iseloomustasid ettevõtjate halb maksekäitumine, JOKK-sündroomid, halb kvaliteet, ebaaus konkurents, lepingurikkumised. Eesti ehitusettevõtjate maine tervikuna sattus tõsise surve alla ja seetõttu on keeruline sageli häid tavasid järgivate ettevõtjate eristamine ebaausat konkurentsi viljelevatest,” märgib Peterson

“Vaatamata sellele usun, et tunnustamist väärivate ettevõtete arv on kindlalt ülekaalus. Samuti olen veendunud, et uuendatav ERTPAN võiks ja peaks olema just õige koht selliste ehitusettevõtjate esiletõstmiseks, et neid veelgi selgemalt ebaausast ettevõtlusest eristada. ERTPANi kuulumine peaks ettevõttele olema kui kvaliteedimärk, mis lisaks riigihangete tellijatele on ka eratellijatele lepingupartneri valikul heaks teenäitajaks. Sellepärast ongi vajalik selle nimekirja arendamine ja kaasajastamine. Lõpuks tundub, et aastatepikkune töö hakkab peatselt ka vilja kandma,” lisab Peterson.

Petersoni sõnul on loodava süsteemi osas huvi tuntud ka teistest valdkondadest ning samuti piiri tagant.

Ettevalmistustega alustati juba aastaid, ent süsteemi ei saa käiku lasta enne kui seda ei toeta vastavad seadused ja määrused. Tänaseks on ka pea kõik seadusruumist tulenevad tõkendid ületatud, kuna mõned päevad tagasi jõustas Vabariigi Valitsus ka uuendatud määruse „Tunnustatud Ehitusettevõtjate Ametlik Nimekiri“, mis omakorda toetab ja reguleerib nimekirja elektroonset haldamist.

Nimekirja loomise üks põhieesmärke on vähendada just hankepakkumistega seotud bürokraatiat nii pakkujatele kui ka hankijatele, ühtlasi aga ka vähendada hankijate riske lepingupartnerite valikul, kuna nimekirja kantud ettevõtete võimekus, pädevused ja hea tava järgimine on pädeva komisjoni poolt kontrollitud ja tunnustatud.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Majandusminister Juhan Partsi eestvedamisel loob riik tunnustatud ehitusfirmade nimekirja, kuhu kuulumiseks peavad riigihankeil osaleda soovivad ehitajad hakkama kohta ostma.

Ehitusettevõtja nimekirjas olemine tõendab hankijale ehitaja vastamist riigihangete seaduses sätestatud kvalifitseerimise tingimustele nende andmete osas, mis olid ehitusettevõtja nimekirja kandmise aluseks, kui nimekirja kandmise aluseks olnud kriteerium oli võrdne hankija poolt sätestatud kriteeriumiga või sellest kõrgem. Nimekirja kuulumisel ei pea ehitusettevõtja riigihankel esitama paberkandjal andmeid.

Kehtiva nimekirja klassifitseerimistingimused ei võimalda valitsuse eelinfo kohaselt tõendada piisavalt riigihanke pakkuja kvalifikatsiooni. Selleks muudetakse üldiseid ehitusettevõtja majandusliku seisundi ning ehitusalase võimekuse tingimusi, et viia need riigihangete korraldamisega seotud nõuetega rohkem kooskõlla.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa ehitusettevõtja nimekirja registreeringu abil riigihanke kvalifitseerumise tingimustele vastavust tõendada üle 6,4 miljoni euro maksumusega riigihankeobjektidel, siis eelnõu järgi enam ülempiiri ei seata.

Teise muudatusena sätestatakse, et ehitusettevõtjate nimekirja kandmise ja kande uuendamise eest tuleb maksta tasu, mis kehtestatakse ministri määrusega. Tasude suuruse määramisel võeti arvesse ehitusettevõtte suurust ja käivet ning riigihangete seaduses kehtestatud tasu määrade ülempiire.

Eelnõu väljatöötamisel osales Eesti Ehitusettevõtjate Liit.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

“Me ju võrdleme praegu ehitajate jaoks selgelt kõige nõrgemate aastatega, mil tööd ei olnud, mahud olid väga alla kukkunud. Sealt see ilus kasvunumber ilmselgelt tuleb,” kommenteeris Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink Statistikaameti tulemusi.

Kui eile avaldatud statistikaameti ettevõtlusstatistika näitab tugevaid kasvunumbreid nii käibes kui ka kasumis, siis ettevõtjad põhjendavad seda ennekõike eelmise aasta madala võrdlusbaasiga ja igapäevategevuses väga suurt kasu ei tunta, sest erinevad kulud söövad kasumi ära.

“Möödunud perioodide väga madalad võrreldavad tasemed on eelkõige see põhjus,” ütles ehitusettevõtte Nordecon juht Jaano Vink, mis võiks olla ehitussektori 40protsendise käibe kasvu ja kahjumist 24 miljoni eurose kasumisse jõudmise taga tänavu esimeses kvartalis.Mahu kasv tooks kasumi. Vink lisas, et kui mahud taastuvad, on võimalik näidata ka kasvunumbreid. “Ühest küljest see kasuminumber on suur, teine pool on see, milline see kasumlikkuse näitaja on,” seadis ta kasumiväärtuse küsimuse alla. “See lõpptulemusena enam nii meeletult hea ei tarvitsegi olla.”

Kindlasti on nii mahu kui ka kasvude sees Vingi sõnul paratamatult ehitusmaterjalide ja tööjõu hindade tõus. “Kasuminumbrit see vaevalt et mõjutab, aga mahtusid kindlasti,” märkis ta. “Tänavu on need taas pigem stabiliseerunud.” Vink uskus, et edasistes käibe- ja kasuminumbrites ei tohiks tänavu küll väga järsku kukkumist või pidurdumist tulla. “Kas see nüüd nii hoogsalt edasi läheb, aga eelmise aasta madal võrdlusbaas on meil ees ja positiivne trend on meil kindlasti olemas,” lausus ta.

Virge Haavasalu

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Suvehooaeg tähendab tavaliselt ehitusturu elavnemist. Ehitusmaterjalide märkimisväärsest kallinemisest hoolimata on tänavu paljudel ehitajatel käed-jalad tööd täis ning nad on sunnitud mõnele kliendile isegi ära ütlema.

Kuidas hooaeg algab?

GENNAD I MIHHAILOV
Aldevara OÜ juhataja

Tegelen sanitaartehnika ja sanitaartehniliste töödega. Võib eeldada, et suvel tuleb elavnemine, kuid praegu ei ole veel midagi muutunud peale selle, et tekkis lootus ja inimesed hakkasid küsima. Hea juba seegi, et tuntakse huvi. Talvel oli kõik täitsa vaikne. Võrreldes aastatagusega on tööd umbes 15–20% rohkem, kuigi samas järgus on tõusnud ka materjalide ja sanitaartehnika hinnad.

JURI JURKOVSKI
Solbel OÜ juhataja

Mina arvan, et tõus on olemas. Paljudest tellimustest tuleb isegi ära öelda. Minu suveprognoos on optimistlik: tuleb veel suurem elavnemine. Ehitusmaterjalide kallinemise tõttu on tegutsemine võrreldes mullusega muutunud raskemaks. Eriti morjendavad hangete ebaprofessionaalsed hinnad. Paljud hanked lõpetatakse, kuna omavalitsustes istuvad ebaprofessionaalsed töötajad, kes ei suuda turu olukorda objektiivselt hinnata. Parem olnuks hange kaotada kui valmistuda selleks 2–3 nädalat ette ning siis saada teada, et see lõpetati.

VALERI IVANOV
Ehitern OÜ juhataja

Ida-Virumaal on elavnemist tunda. Võrreldes mullusega ning talveperioodiga isegi märkimisväärset elavnemist. Aastaga on ehitusmaterjalid kallinenud 15–20% võrra, kuid kehtivad erinevad reklaamikampaaniad, allahindlused. Spetsialistidega on probleeme. Kutsume meie ehitajaid Soomest ja Euroopast tagasi. Usun, et siin saab sama palju teenida. Seoses Narva kanalisatsiooni ja veevarustuse rekonstrueerimisega on meil järgmisel kolmel aastal väga palju tööd. Varsti lastakse ka uus võitehas käiku – kui läheb hästi, siis algab veel ühe võitehase ehitamine. Nii et lähimal 3–5 aastal ei ole Ida-Virumaa ehitusturul kohe kindlasti mõõna tulemas.

Tatjana Merkulova
Nadeža Widder

Allikas: www.ehitusuudised.ee