Statistikaameti teatel ehitasid Eesti ehitusettevõtted käesoleva aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 protsenti rohkem.Teises kvartalis ehitati omal jõul 388 miljoni euro eest – hooneid 228 ja rajatisi 160 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 12 ja rajatiste ehitamine 11 protsenti.

Kui viimastel aastatel on ehitusturgu vedanud põhiliselt taristuobjektide ehitus, siis nüüd on hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eraldatud renoveerimistoetuste abil hakanud elavnema ka hoonete ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes neljandiku võrra. Sealne kasv tulenes hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 12 protsenti.

Ehitisregistri andmeil lubati tänavu II kvartalis kasutusse 406 uut eluruumi, mis on ligi viiendik rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Eluruumi keskmine suurus oli 130 ruutmeetrit, mis on viimaste aastate üks kõrgemaid näitajaid. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.

Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele on nõudlus hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele kasvanud. Tänavu II kvartalis väljastati ehitusluba 727 eluruumi ehitamiseks, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi poole võrra enam. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 173 mitteelamut kasuliku pinnaga 82 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, põllumajandus- ja laohoonepinda. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Allikas: www.e24.ee

AS Kobras maastikuarhitekt/planeerija Teele Nigola rääkis, et ideaalseima lahenduse saamiseks võiks maastikuarhitekt olla projekti kaasatud juba hoone arhitektuurse lahenduse väljatöötamise etapis, ent praktikas on selline koostöö suhteliselt harva esinev.

Maastikuarhitektuur kui teenus on suunatud kõigile, kes vajavad professionaalset abi väliruumi kujundamisel. „Sellise väliruumi mõõtmed võivad suuresti varieeruda – pisikesest eraaiast või kortermaja ümbrusest tervete asustusüksuste planeerimiseni. Vastavalt püstitatud ülesandele koostab maastikuarhitekt kujundusprojekti, planeeringu, viib läbi maastiku analüüsi või koostab alale hoolduskava,“ selgitas Nigola.

„Kindlasti aitab maastikuarhitekt väliruumi kujundada ka juba valminud või valmimisjärgus hoone ümbruses ja seda isegi kümneid või sadu aastaid varem valminud hoone väliruumi kujundamisel,“ märkis ta. Töö detailsusaste oleneb ala suurusest ning eelnevatest kokkulepetest kliendiga.Kobras AS-is on tööde tellijateks valdavalt äriühingud, kes tegelevad enda hallatava kinnisvara arendamisega ning kohalikud omavalitsused. Maastikuarhitektuur kui selline kogub Nigola sõnul järjest enam populaarsust, ehkki tegemist on Eesti kontekstis hetkel veel suhteliselt uue ja seetõttu ehk vähetuntud erialaga.

Erinevalt aiakujundajast eeldatakse maastikuarhitektilt ka väga suurte skaalade puhul oskust väliruumi terviklikult, esteetiliselt nauditavalt ning funktsionaalselt hästi lahendada. Aiakujundajad on ilmselt oskuslikumad detailsete peenarde kujundamisel.

Maastikuarhitekt võib soovi korral koostada nii detailplaneeringu kui ka samale alale väliruumi kujunduse. Viimasega pannakse paika detailselt haljastuse, väikevormide, rajatiste jms paiknemine ning taimeliigid ja tooted. Samas võib maastikuarhitekt ka ise kujundada antud alale sobivad väikevormid.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Laguse sõnul on ehitusturu olukord jätkuvalt pingeline ja kuigi Merko on langustrendist üle saamas, jääb ettevõte majandusaasta lõpuks siiski kahjumisse.„On objektiivseid põhjusi ja on põhjust ka peeglisse vaadata. Kahjumi peamiseks põhjuseks on sisendhindade jätkuv kallinemine ning selle kasvudünaamika oluline erinevus projektide eelarvestamisel kasutatud eeldustest, mistõttu korrigeeriti ka lepingute täitmisega seotud kulude prognoose,” ,“ ütles Lagus.

Suuremad objektid, kus Merko on kliendi ees lepingulisi kohustusi täites kahjumit saanud, on Loo-Maardu teelõigu ehitus, Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine ja Porkuni kooli ehitus. “Oleme portfelli kasvatades suutnud säilitada oma kvaliteetse inseneride ja objektijuhtide meeskonna ning suured objektid on valmis tehtud või tegemisel. Selle hinnaks on korralik kahjum mitme objekti puhul, kus sisendhindade tõus ületas oluliselt meie prognoosi,“ sõnas Lagus.Laguse sõnul kujuneb teine poolaasta esimesest paremaks. „Seoses omavahendite arvelt tehtud investeeringute refinantseerimisega pankade poolt ning varude realiseerimisega peaks ettevõtte rahaliste vahendite seis ning likviidsusnäitajad 2011. aasta teisel poolel oluliselt paranema,“ sõnas ta.

Allikas: Äripäev

Mustamäel asuva Magistrali kaubanduskeskuse omanik Citycon kavatseb keskust laiendada ning sellele lähiajal 3000 ruutmeetrit kaubanduspinda lisada.

Keskuse juht Mati Pops ütles, et keskus läheb uuendamisele, kuna 2000. aastal ehitatud maja on mitut pidi amortiseerunud, vahendab Postimees.

Ümberehitus läheb maksma 6,5 miljonit eurot, sinna tuleb uusi poode ning praegune ankurrentnik Rimi peaks oma kontseptsiooni muutma, lisas Pops.

Allikas: Äripäev

Jõgevamaal Torma vallas lõppes Linnutaja lasteaia remont, mis oli ka esimene üleriigilise CO2projekti rahastatud töö.

Tööde käigus soojustati ja viimistleti lasteaiahoone sokkel ning välisseinad, samuti sai maja uued karniisi- ja aknaplekid. Ehitustöid tegi Deckol Ehitus OÜ ja need läksid maksma 69 489 eurot, mis tuli täielikult heitmekvootide müügist saadud tuludest.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel käivad täna ehitustööd 36 objektil kogumaksumusega 3,8 miljonit eurot. Välja on kuulutatud 92 ehitus- ja 80 projekteerimishanget. Tuleva aasta lõpuks muudetakse energiasäästlikumaks 480 hoonet üle terve Eesti

Allikas: Äripäev