Jätkuvast hinnatõusust ei jää puutumata ka ehitusturg, sest materjalide hinnad on kasvanud ja kasvavad veel, palgasurve kosub ning ehitajate läbimurre eksportturgudele pingestab hinnataset Eestis.

Katuste ja fassaadide ehitusega tegeleva K-Kate Katusekattetööd OÜ müügijuht Riho Reispass rääkis, et näiteks SBSi (bituumenrullmaterjal) hinda on tänavu tõstetud juba kahel korral, kummalgi 5-7%. 1. maist tõusevad vähemalt 10% ka põhiliste soojustusmaterjalide (vahtpolüsterooli ja mineraalvilla) hinnad. “Kui nafta hind hüppab, kasutatakse seda ära ja kindel, et hinnad tõusevad lähikuudel veel. Materjali hinnatõusule aga lisandub ka palgasurve,” märkis ta.

 Kliendid, nende hulgas ühistud, kes mullu küsisid pakkumisi, ent töid ei tellinud, on Reispassi sõnul igal juhul kaotajad. Müügijuht toob näite 1500 m2 katusetööde pakkumistest, kus hind on aastaga tõusnud 10 000 euro võrra. “Möödunud aasta märtsi 50 000 euro ja novembri 54 500 euro analoogseid pakkumisi võrreldes oli hinnavahe 9%, novembrist käesoleva aasta märtsini kasvas hind 8% (59 000 eurot) ja viimase kuuga veel 2% (60 000 eurot). Tööhind sellest kasvust on tühine, moodustab ju katuse- ja soojustustööde puhul materjalide osakaal mahust 60-80%,” selgitas ta.

Elektritööde hindu mõjutavad AS KH Energia-Konsult peadirektori Heino Haraku sõnul ühelt poolt  materjalide hinnatõus ja teisalt alapakkumistest tulenev hinnasurve. „Ega materjalide hinnad pole alla läinud, vase hind on kerkinud ja näiteks kaablite-juhtmete hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud 25-30%,“ märkis ta.

Endiselt on tema sõnul elektri eritööde tegijaid turul enam kui tööd. „Sellest tulenevalt on suur surve eritööde hindadele, peatöövõtjaid huvitab ju eelkõige see, et töö odavalt tehtud saaks. Ehituskvaliteet kannatab paljudel juhtudel. Paljud väiksemad firmad turul on näljas,“ rääkis Harak.

Sisendhinnad on aastaga tõusnud kohati 50% ja osades sektorites on Skanska EMV juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul näha  tõusutrendi jätkumist. „Põhjuseks avanenud ekspordivõimalused, vahepealne alla omahinna  töötamine ja kohaliku turu väiksusest tingitud ressursside piiratus,“ märkis ta.

Tellijad on Aaviku sõnul targemaks saanud ja mõistnud, et pakkumisaegne odavaim hind ei pruugi olla parim hind projekti lõppedes. „Tugeval finantsalusel peatöövõtjad ei võta enam objekte “jõuga”. Alla omahinna pakuvad veel vaid need ettevõtted , kelle jaoks värske rahavoo olemasolu on elu ja surma küsimus,” lisas Aavik.

Katuste ja fassaadide ehitusega tegeleva K-Kate Katusekattetööd OÜ müügijuht Riho Reispass rääkis, et ehitusfirmade üksteisele võlgu olemine on jätkuvalt üliterav teema.

“Minu hinnangul on Eesti turul 4,5 peatöövõtufirmat, kellele julgeb tööd teha ja pole paanilist hirmu, et raha kätte ei saa. Elu muudkui õpetab ja meie oleme oma panuse jätnud pea kõigile suurematele peatöövõtjatele, kes pankrotti läinud. Kuidas saavad edasi tegutseda firmad, kes jätavad objektid pooleli, on totaalselt võlgu ja ikka võidavad pakkumisi?” küsis ta retooriliselt.

“Kahjuks leidub ikka veel tellijaid, tarnijaid ja alltöövõtjaid, kes Facioga-Rägaga koostööd teevad. Show käib edasi,” lisas ta.

Eratellijaid on küll rohkem kui eelmisel aastal, ent firmade finantsolukord on tänavu tunduvalt kehvem kui mullu, kommenteeris Reispass turuseisu. “Väga vähe on hästi kapitaliseeritud ettevõtteid, alltöövõtu sektor kiratseb, peatöövõtja mõtleb ainult hinnale. Lähtume põhimõtetest, et pakkumise teeme ja lepingu sõlmime vaid nende firmadega, kust raha kindlalt kätte saab, ning hinnarallidega kaasa ei lähe,” rääkis ta. Peatöövõtja, järelevalve, tellija on tema sõnul oma nõudeid kogu aeg suurendanud ning alltöövõtja jääb nende nõudmiste vahele.

“President Ilves pani uuele riigikogule südamele, et ühe esimese asjana tuleks riigihangete seadust muuta. Ehitajad ootavad juba pikisilmi!” sõnas Reispass.

Allikas: Äripäev