9. oktoobri Äripäevas kirjutab ajakirjanik Tatjana Merkulova, kuidas ehitusvaldkonna huvigrupid ei ole rahul kodifitseeritava ehitusseadustiku eelnõuga ning viitab erinevatele ehitusvaldkonna erialaühendustele.Tõe huvides tuleb ära märkida, et ehitusõiguse kodifitseerimisega on tegeletud juba pea kuus aastat ja kogu selle protsessi vältel on erialaühendused pidevalt olnud aruteludesse tihedalt kaasatud ja neil on olnud võimalus esitada endapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. Seda võimalust on ka paljud aktiivselt kasutanud. Kuigi tuleb nentida, et kohati on kaasamine olnud isegi niivõrd intensiivne, et paljud ühendused on suure töökoormuse tingimustes ja ajapuudusel loobunud aruteludel aktiivselt osalemast või siis arutelusid ettevalmistavat kodutööd tegemast.

Erialaühendused on saatnud ministeeriumitele käesoleva aasta suvel-sügisel kaks pöördumist, mis mõlemad on selgelt keskendunud ehitusvaldkonna tegevusõiguste küsimusele. Pöördumistes ei ole muid ehitusõigusega seonduvaid küsimusi praktiliselt puudutatud ja probleeme välja toodud. Tõe huvides tuleb mainida, et artikli ilmumise ajaks oli pöördumisele alla kirjutanud ettevõtjatega juba kohtutud ning pöördumises esitatud tegevusõigustega seonduvaid probleeme arutatud.

Lisaks olid ettevõtjate esindajad saanud ka eelnõude uued – nende ettepanekutega arvestavad eelnõude versioonid. Ministeerium on ettevõtjate poolt välja toodud muredesse suhtunud alati täie tõsidusega ning kõiki esitatud seisukohti ja stsenaariume hoolega analüüsinud. Heade lahenduste sündimiseks ongi mitmepoolne dealoog hädavajalik. Liberaliseerimist esialgselt pakutud kujul ei tule. Selles osas on artiklis esitatud ka eksitavat teavet.
Kodifitseeritava eelnõu järgi, tegelikult isegi varem, ehk majandustegevuse seaduse üldosa seaduse ja ehitusseaduse muutmisega on plaanis muuta ehitusvaldkonnas tegevusõiguste saamise regulatsiooni. Piire valdkonnas tegutsemiseks aga ei leevendata ega kaotata, vaid oluliselt ajakohastatakse ja muudetakse selgemaks ja isegi karmimaks.

Ilmselt ei vaja selgitamist, et teadmised ja oskused, ehk pädevus, mistahes valdkonnas, seal hulgas ehitusvaldkonnas, saavad kuuluda kokku vaid inimestega ehk spetsialistidega. Ettevõttel võib olla kuitahes uhke ajalugu, kui aga inimesed on ettevõttest lahkunud, siis on lahkunud ka reaalne pädevus ja ettevõttel reaalselt pädevus ka puudub.

Sellest loogikast on lähtutud ka muudatuste ettevalmistamisel, ning ettevõtte tegutsemisõigused ehitusvaldkonnas on seotud otseselt ettevõttes töötavate spetsialistidega. Muudatuse järgi võib (peale piisavalt pikka üleminekuperioodi) ehitusvaldkonnas tegutseda vaid ettevõte, mille juures töötab, ehk kelle töö teeb, juhendab või kontrollib pädev spetsilist.

Edaspidi on spetsialisti pädevus tõendatav vaid kutsetunnistusega kutseseaduse mõistes. Kuna kutseid annavad erialaorganisatsioonid, kes on võimelised kutse taotlejaid ka sisuliselt hindama, siis hakkab toimima pidev kolleegide, aga ka konkurentide hindamine, mis peaks motiveerima spetsiliste ka ennast kaasaegseimate valdkondlikke võimalustega kursis hoidma.

Loodetavasti hakkab toimima ka nn naabrivalvesüsteem. Tänane olukord, kus vastutavaks spetsialistiks saab olla vaid isik, kellel on vaid erialane kõrgharidus, kuid kelle tegelik tegutsemine ja pädevus ehitusvaldkonnas ei ole kontrollitav, on oma aja ära elanud ja vajab uuendamist. Ka arstid või lendurid, kes ei ole aastaid oma erialal tegutsenud vajavad enne uuesti tööleasumist uut sisseelamisperioodi kogenuma kolleegi juhendamisel. Kutsepõhistele tegutsemisõigustele üleminek toobki muu hulgas endaga kaasa ka loo alguses viidatud artiklis unistatud võimaluse korduvalt ja rängalt eksinud spetsialistidelt kutse, ehk tegutsemisõiguse ära võtmiseks või muude kompenseerivate meetmete rakendamiseks.

Lisaks ehitusõiguse regulatsioonile tuleb arvestada ka majandustegevusele sätestatud normidega. Varsti jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt on võimalik ettevõtja tegevus keelata, kui viimane rikub oluliselt konkreetsele tegevusalale sätestatud nõudeid. Keelu kehtimise ajal ei ole ettevõtjal lubatud vastavas valdkonnas oma teenuseid pakkuda. Kuna keelu kehtestab majandushaldusasutus (ehituse puhul Tehnilise Järelevalve Amet), siis on keeld ka avalik ja see kantakse registrisse.

Kõik osapooled ehitusvaldkonnas, sealhulgas ka eelnõuga tegelevad ministeeriumid on huvitatud eelkõige hästi toimivast ehitusturust, mille väljundiks on meie kõigi vajadusi rahuldavad kvaliteetsed ehitised. Küll aga ei saa pidada õigeks lähenemist, et seaduse jõuga tuleks turult eemal hoida konkurente või teha siseriiklik regulatsioon niivõrd karm ja tülikas, et naaberriikides registreeritud ettevõtjad saavad Eesti turul tegutsedes eeliseid.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi, leiavad erialaliidud.

Eesti Arhitektide Liit ning Eesti Planeerijate Ühing toovad ühispöördumises justiitsministeeriumile välja mitmed vastuolud ja probleemsed kohad soovitusega tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused.

Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: “Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks.”

Üks suur viga on erialaliitude arvates läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses.Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole arvestatud.

Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend.

Eraialiidud tõstatavad probleemi – kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit), märgivad liidud.

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Piksesähvatustest süttib Eestis aastas keskmiselt 6-20 majapidamist ning äikesega kaasnevad liigpinged rikuvad sadade kodude elektroonikaseadmeid. Probleemide vältimiseks saab hoonele paigaldada piksekaitsesüsteem ja liigpingekaitse.

„Eestis on küll Põhjamaadele omaselt piksetundide aastas umbes 10 korda väiksem kui näiteks Malaisias, kuid ometigi sähvib pikne mõnelgi suvel üpriski tihti ning on olemas täiesti reaalne vajadus oma kodu ja elektroonika säästmiseks pikse eest,“ räägib aastakümneid äikeseprobleemide lahendamisega tegelenud OBO Bettermann OÜ juhataja Tarmo Riit.

Taevas kogunevad äikesepilved tekitavad maapinnalt vastaslaenguid saades sädemeid ehk välgu, mis otsib kõige mugavamat teekonda maa sisse. Kuna õhul on liigne takistus, peab välk heaks valikuks näiteks märga ehitist või metalli. Seepärast näidataksegi välgule tänapäeval ohutu tee kätte ehitise juurde paigaldatud metallist püüduriga, mis ühendatakse turvaliselt maa sees oleva maanduriga.Seadusandlus on piksekaitsesüsteemide osas puudulik

Eesti ehitusseaduses on paraku piksekaitsesüsteemid jäetud vaeslapse ossa, sest majade renoveerimisel ja uute ehitamisel ei nõuta eraomanikelt oma vara kaitsmist äikese eest ning määratletud pole ka tingimused, mis alustel ning kes neid tooteid ja teenuseid inimestele pakkuda võivad. Samas on kodudes aina rohkem kallist elektroonikat, arvuteid ja andureid, mis elektri abil töötavad ja pikse ajal tundlikult ragisema hakkavad ning läbi võivad põleda.

„Mure liigpinge pärast tekkis 1970ndate aastate alguses koos mikroelektroonika tulekuga. Kui vanasti istutati lihtsalt piksekaitseks majade juurde suuri puid, siis elektroonikat need enam ei päästnud,“ selgitab Riit.

Tänaseks on aga loodud koduelektroonikat kaitsevad kaitselüliteid, mida nimetatakse pikse- või liigpingepiirikuks. Piksepiirik paigaldatakse hoone peaelektrikilpi ning see pakub elektroonikale kaitset pikse otsetabamuse eest hoone elektriliini või hoone lähedusse maasse. Liigpingepiirik hoiab elektriseadmeid kõikuva liigpinge eest.

Rikutud või hooldamata piksekaitsesüsteem tõstab piksetabamuse riski

Kui olete otsustanud lasta oma ehitisele paigaldada välise piksekaitse või kaitselülitid, soovitab Riit töö teostajalt nõuda teostuse vastavust Euroopa piksekaitsestandardi EVS-EN 62305 nõuetele. Ta rõhutab, et piksekaitsesüsteem vajab ka hooldust: aastas korra visuaalset ülevaatamist ning mõne aasta tagant tuleks lasta spetsialistidel mõõta süsteemi maandustakistust.

„Viimastel aastatel on Eestis korterelamute renoveerimistööde käigus sageli kahjustatud olemasolevaid piksekaitsesüsteeme ning liigne lumi ja selle hooletu koristamisega katustelt on lõhutud samuti piksepüüdurid ja maandussüsteeme. Paraku suurendavad aga katustel olevad piksepüüdurid, mille ühendus maaga on katkestatud, piksetabamuse riski. Soovitan vähimagi kahtluse korral kohale kutsuda ehitise piksekaitsesüsteemi kontrolliks mõne Eestis tegutseva ja piksekaitsetöödele sptesialiseeritud ettevõtte esindaja – see on ju ikkagi teie kodu,“ rõhutab Riit.

Saksa ettevõtte OBO Bettermann GMBH & Co tütarettevõttena on Eestis tegutseva OBO Bettermann OÜ kasutada aastakümnete pikkune kogemus pikse- ja liigpingekaitseseadmete tootmisel. Kontsern on juhtiv elektriinstallatsioonide tootja, mille suurimad tehased asuvad Saksamaal ja Ungaris ning toodete ladustamise ja müügiga tegeleb 40 tütarettevõtet. OBO Bettermann OÜ annab tasuta konsultatsioone võimalike lahenduste suhtes ning pakub infot piksekaitsetöödega tegelevate ettevõtete kohta.

Selle artikli ilmumist toetas OBO Bettermann OÜ
www.obo.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee

IT- ja mobiilitarkvara arendusettevõte Begin OÜ on loonud ideaalse lahenduse, kuidas vähendada tunni- ja tükitööd arvestavates firmades oluliselt tüütut paberimajandust ning teha kiireks ja läbipaistvaks töötajate igakuine tööaruande esitamine.

„Paljudes firmades märgitakse tunde ja tehtud tükitööd üles käsitsi, mis on ajakulukas ning sageli ebatäpne, sest kirjapanek käib tagantjärele ja umbes. Meie pakume kolme võimalust, kuidas tööaeg ja –maht täpselt kirja saada,“ räägib ettevõtte projektijuht Mikko Prii.

„See teeb töö lihtsamaks esiteks ülemustel ja raamatupidajatel, kes saavad automaatselt igal ajahetkel teha väljavõtte töötajate tehtud tööst ja kuu lõpuks ühe nupuvajutusega töötunnid ja tehtud ruutmeetrid kokku arvestada. Teiseks ei pea ka töölised raiskama aega töölehtede täitmisele.“

Võimalused tööaja arvestamiseks
– helistada mobiililt või lauatelefonilt tasuta lühinumbrile, mille abil positsioneeritakse töötaja asukoht kellaajaliselt;
– kasutada nutitelefoni rakendust, kus on lisaks asukoha ja kellaaja registreerimisele veel teisigi funktsioone nagu digitaalne hoolduspäevik, töögraafikute loomine, tööliikide sisetamine, kulumaterjalide lisamine ja suhtlemine kontoriga;
– paigaldada sõrmejäljelugeja, mis registreerib iga objektile tuleva töötaja.

„Põhimõte on selles, et töötajad registreerivad enda objektile saabumise ning lahkumise ja tehtavad tööliigid ehk tükitöö, nende asukoht positsioneeritakse ja seega on süsteemi kuritarvitamine välistatud.

Kogu andmevahetus toimub reaalajas ja nii omanik, projektijuht kui ka raamatupidaja omab alati ülevaadet reaalselt toimuvast. Objektide, töötajate ja tunnilehtedega seotud info on neile internetikeskkonnas lihtsasti jälgitav,“ selgitab Prii.

Asendame paberi ja pliiatsi nutitelefoniga

Prii sõnul on mobiilne süsteem viinud aruandluse ja suhtlemise näiteks ehitus- või koristustööliste ning kontori vahelist täiesti uuele tasemele. Kui varem kulus meeletu aeg töötajate töölehtede kontrollimiseks ja palkade käsitsi arvutamiseks, on täna võimalik kõik digitaliseerida ning muuta protsessid iga ettevõtte jaoks mugavamaks, hoides kokku nii aega kui ka raha.

„Täna pakume võimalust rentida 9 euro eest kuus oma töötajatele nutitelefoni koos meie teenusega, mida saab kasutada nii Eestis kui ka väljaspool. Nutitelefon positsioneerib GPS-i järgi töötaja asukoha ning muudab tänu sellele palgaarvestuse oluliselt lihtsamaks,“ kõneleb projektijuht.

Ettevõtja eelis renditeenuse puhul on see, et ta ei pea tegema uue süsteemi juurutamiseks investeeringuid, vaid saab seadmeid ja tarkvara kasutada neid ostmata ning väga soodsa kuutasu alusel.

Prii lisab, et Beginil on lähitulevikus plaanis teenust põhjalikumaks arendada, näiteks lisada objektil fotode tegemisel võimalus nende automaatselt projekti- või objektijuhi arvutisse õigesse kausta saatmine. Samuti vestlusakende võimaldamine töötaja ja objektijuhi vahel, mis säilitaks kõik töökäsud ning lubaks juhil saata mugavalt teadaandeid kõigi töötajate telefoni korraga.

„Paber ja pliiats on ajalugu. Käes on nutitelefonide aeg,“ ütleb Mikko Prii. „Kasutame neid võimalusi enda kasuks ära!“

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Värske konjunktuuriinstituudi ülevaade näitab, et kõige ebakindlamalt tunneb end ehitussektor, kuna ehitustegevust piirab ebapiisav nõudlus ehk tööpuudus, kirjutab Äripäev.Küsitletud ettevõtjatest vastas ligi 63%, et ehitustegevuse suurim piirang on ebapiisav nõudlus, samas prognoosis ligi 56% ettevõtjatest järgnevaks kolmeks kuuks ehitustööde mahu kasvu.Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull ütles, et ehitussektoris valitseval tööpuudusel on kaks selget põhjust. Üks on Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi lõpp.

“Eelmise perioodi raha on ära kulutatud ja uut pole veel avanenud. Peamiselt teedeehituse ja infrastruktuuri ehitusettevõtete projektimeeskonnad on oma valdkonnas tööta ja nendele otsitakse aktiivselt projekte üldehituse valdkonnas. See on suurendanud üldehituses konkurentsi,” ütles Kull.

Teine põhjus on CO2 kvootide müügist saadud raha ja sellega seotud projektide lõppemine.

“Suurtele ehitusfirmadele andis see küll vähem tööd, see-eest aga väiksematele. Seega on kaks olulist allikat kokku kuivanud ja konkurents hoonete ehitusel tihenenud. Samuti on turul päris palju uusi ja ambitsioonikaid tulijaid, kes löövad aktiivselt erahangetel kaasa,” lisas ta.

Ehitajad ei julge hinnatõusu loota. Üle 72% ehitusettevõtjatest ütles, et ehitushinnad jäävad samaks, kuid 26% näeb hinnatõusu.

“Sisendite hinnad ei lange, peatöövõtu hinnad langevad kattemarginali või riski hinna arvel. Võetakse risk, et nutikama töö tegemisega õnnestub midagi kokku hoida, kuid kuskil tuleb ka seal piir ette,” selgitas Kull.

Küsimusele, millal ehitussektor elavneb, Kull vastata ei julge.

“Kardan, et see ongi uus reaalsus ja et see jääb pikaks ajaks. Ehitusettevõtteid on Eestis liiga palju.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Igasse Venemaalt tulevasse sõnumisse ei peaks suhtuma kui valesse ja negatiivsesse, soovitas Venemaal tegutseva ehitusfirma ASi Irest Ehitus juht ja omanik Rein Kiudsoo.

“Iga kord on eestlastel midagi kommenteerida igale Venemaa ütlusele,” märkis Kiudsoo. “Iga kord otsitakse neist sõnumitest mingit viga ja häda. Tuleks rahulikult suhtuda, ei ole vaja kogu aeg igale ütlusele kohe reageerida ja vastata,” andis ta nõu meie poliitikutele.

Irest Ehitus tegutseb Venemaal 2001. aastast. Kiudsoo andmeil moodustasid firma mullusest käibest 90 protsenti tööd Venemaal. “Sel aastal võib see tõusta isegi sajale protsendile,” lisas ta.“Vaadates, kui aktiivselt tegutsevad Soome firmad Venemaal, siis kindlasti mahuks idaturule ka palju rohkem Eesti firmasid ja Eesti kaupa, ning võidaks kogu Eesti majandus,” ütles Kiudsoo.

Reedel Peterburis Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumise raames toimunud peaminister Andrus Ansipi kohtumine Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga laabus sõbralikult – teravaid teemasid üles ei võetud.

Kohtumise järel antud intervjuus ütles Ansip, et mõlemad pooled on huvitatud kahe riigi kauplemist takistavate probleemide kõrvaldamisest, kuid et liiga suuri illusioone ta Vene turu suhtes ei hellita. Eesti põhiturg on Euroopa Liit.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Efektiivsuse ja tööviljakuse tõusule loob eeldused aus konkurents, mida toetab läbipaistev hankekorraldus, märgib Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit.”Tiheda konkurentsi tingimustes on edukad need, kes suudavad paindlikult reguleerida ja optimeerida oma kuludegammat. Ehitusprotsessis on sellisteks kuludeks peamiselt materjal, tööjõud ja logistika ehk ehitusjuhtimise korraldamine tervikuna,” märgib Saarniit. Saarniit toob välja, et nimetatud kulukomponentide oskuslik juhtimine on tee, mis viib efektiivsuse ja tööviljakuse tõusuni. “Enamasti ka mõistlikud pakkujad konkurentsi tingimustes seda järgivad. Kindlasti tuleb sellest loetelust ekstraheerida üksikud pahatahtlikud alapakkujad, kelle eesmärk on „töö iga hinnaga“, ja see ei ole mõistlik.”

Saarniit toob välja efektiivsuse ja tööviljakuse tõusule kaasa aitavate teguritena välja järgmised otsesemad ja kaudsemad asjaolud:

* hangete põhjalik ettevalmistus, arusaadavus ja selgus;
* varakult saadaval olev informatsioon kavandatavatest hangetest ja investeeringute eeldatavatest mahtudest;
* suurem ajaline varu nii projekteerimiseks kui ka ehitamiseks ja liigse kiirustamise vältimine;
* senisest kvaliteetsemad ehitusprojektid ja nende ekspertiis.

“Kindlasti aitavad efektiivsuse ja tööviljakuse kasvule kaasa uued innovaatilised lahendused, mida RKAS Eestis koos teiste sajaosalistega soovib rakendada,” märgib Saarniit. “Ühe näitena võib tuua üha rohkem praktikasse juurduv BIM (Building Information Modelling), mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel – arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. Selle mudeli rakendamine sisaldab mitmeid võimalusi kogu ehitusprotsessi senisest efektiivseks juhtimiseks.” lisab ta.

RKAS on kahel viimasel aastal viinud läbi enam kui 2000 hanget, millest võttis osa ligemale 450 ettevõtet-pakkujat. Ühel hankel konkureeris keskmiselt 3-5, vahel ka 5-7 pakkujat.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Nordecon AS juhatuse esimehe Jaano Vinki sõnul toimub Eesti ehituses kahjuks liiga palju ressursside raiskamist. Vingi sõnul tuleb tõhususe kasvatamisel tegutseda pideva enese kasvatamisega.„Kindlasti on põhjuseid erinevaid, kuid mina tooksin siiski välja ajaloolise aspekti. Võrreldes Soomega on Eesti kaasaegne ehituskultuur alles küpsemisjärgus ning paljud lastehaigused veel lõpuni põdemata,“ märgib Vink.Vingi sõnul saavad ehitusturu osapooled küll aru pikema ja põhjalikuma planeerimise vajadusest enne kuluka ehitusprotsessiga alustamist, kuid kahjuks reaalses elus enamasti veel nii ei käitu.

„Eestlane ei talita jätkuvalt omaenda vanasõna „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ järgi, vaid kipub jätkuvalt mõõtma ja lõikama samal ajal. Korrates seda tegevust siis mitu korda protsessi käigus, kulutades liiga palju mistahes ressurssi,“ märgib Vink.

Vingi hinnangul ei takista tõhususe kasvatamist Eestis miski peale eestlase enda.

„Aga teatavasti on enesekasvatamine kõige vaevalisem töö – me liigume õiges suunas, kuigi aeglaselt. Objektiivselt võttes aitab ehitusturgu tervikuna üksnes aeg ja saadud vahetud kogemused. Subjektiivselt mõeldes on igaühe tegutsemise tõhususe võti tema enda taskus, seda ka siis, kui ülejäänud seda ei kasuta,“ lisab Vink.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Liginullenergiahoone ja mitmed teised energiatõhususe mõisted on uued igal pool Euroopa Liidus. Eesti on üks esimesi liikmesriike, kus liginullenergiahoonete nõuded on ametlikult kehtestatud.

See on vajalik, et täita Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist tulenevaid nõudeid, mille kohaselt peavad alates 2021. aastast kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Avaliku sektori uued hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele juba alates 2019. aastast.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostöös on valminud juhendmaterjal “Madal ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis”. Juhendi eesmärgiks on tuua välja madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste erinevused võrreldes tavapärase ehituspraktikaga. Kuna olulised valikud tehakse projekteerimise algfaasis, keskendub juhendmaterjal eskiis- ja eelprojektile, millega on võimalik tagada madal- ja liginullenergiahoonete energiatõhususe saavutamine.RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul on üha kallineva energiaressursi valguses madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu.

„Avaliku sektori kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks tuleb uute hoonete kavandamisel pöörata erilist tähelepanu just energiatõhususele ja uutele võimalustele maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks.“ lisas Saarniit.

„Selle juhendi järgi võiksin ka mina hakata ehitama liginullenergia büroohoonet. Tänu TTÜ ja RKASi koostööle on see valdkond tehtud arusaadavamaks ka laiemale publikule. Meie teadlaskond on taaskord teinud midagi olulist,” märkis TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.

Juhendmaterjal on koostatud eelkõige büroohoonetele, mis on üks kõige nõudlikemaid ja tehniliselt keerukamaid hoonetüüpe. Toodud lahendused on suures osas kasutatavad ka teistes mitte-elamutes. Ka elamutes kehtivad samad energiatõhususe põhimõtted, kuid kasutatavad tehnosüsteemid on sedavõrd erinevad, et toodud lahendusi saab rakendada vaid osaliselt.

Juhendi keskse sihtgrupi moodustavad tellijad, arhitektid, projektijuhid, töövõtjad, tehnosüsteemide, energiatõhususe ja piirdetarindite projekteerijad ning kõik teised ehitusprotsessis osalevad otsustajad.Juhendmaterjali alguses on kirjeldatud energiatõhususe põhinäitajaid ning energiatõhususe definitsioone ja tasemeid, mis moodustavad teemast arusaamiseks vajaliku teoreetilise baasi. Arhitektuurikonkursside energiatõhususe tingimusi ja juhiseid on käsitletud omaette, kuna energiatõhususe kujundamist ei ole võimalik edasi lükata arhitektuurivõistluse järgsesse etappi.

Allikas: www.ehitusuudised.ee