Ehitusmahtude kasv tingib tööjõudefitsiiti, samas kliendi rahakott ei võimalda maksta teenuse eest kallimat hinda, mistõttu Eesti meister eelistab välismaal suuremat palka teenida, kirjutab Ehituse erileht.

Ehitusliku restaureerimisega tegeleva Ennistus OÜ juht ja omanik Allan Gruno tõdes, et kvalifitseeritud tööjõudu, kes ka tööd teha mõistab, on raske leida. Ka on eestlastel probleeme töökultuuriga. “Kui leiab lojaalse ja pädeva töötaja, võib šampuse avada,” illustreeris ta olukorra tõsidust.

Põhiprobleem on palk, aga ehitajatele rohkem maksta ka ei saa, kuna klient maksab vähe. “Nõiaring,” oli Gruno nõutu, “heale töömehele ei ole kahju head palka maksta.”Paljud ehitavad miinusega, pärast masu on ehitushinnad ikka veel all. “Tellimusi küll tuleb, kuid klient tingib viimse hetkeni. Põhiline on ju tööjõukulu, igalt poolt on viimseni kokku hoitud,” selgitas Gruno.

Gruno leiab, et alles siis hakkavad ehituse hinnad tõusma kui majandusel tervikuna paremini hakkab minema. Seda ei oota ta veel järgmiselt aastalt. Pigem näeb ta, et nõrgemad tegijad lähevad pankrotti ja mehi läheb veel välisriikidesse tööle.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Seoses ehitus- ja muude töövõtulepingutega tekib ettevõtjal tihti küsimus, kas lepingu lõpetamiseks tuleks see üles öelda või saab sellest ka taganeda ning mis neil kahel üldse vahet on.

Võlaõigusseaduse järgi on mõlemal erinevad alused ja mõlemad tegevusviisid toovad endaga kaasa erinevad tagajärjed. Riigikohus on oma hiljutises otsuses asjas nr 3-2-1-64-11 (Stoemrun vs Rovertsen) selgitanud töövõtulepingust taganemise ja töövõtulepingu ülesütlemise tagajärgi ehk täpsustanud nõudeid ja kohustusi, mis tekivad lepingupooltel üksteise suhtes.

Selles kohtuvaidluses oli OÜ Stoemrun`i (ehitaja) ja OÜ Rovertsen`i (tellija) vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt ehitaja oli töövõtjana kohustatud ehitama 13 elumaja. Tellija oli kohustatud selle eest ehitajale maksma tasu. Poolte vahel tekkisid lahkhelid, milles tellija väitis, et ehitaja tööd ei vastanud oodatud kvaliteedile ning lisaks ületas ehitaja oluliselt kokkulepitud tähtaegu. Eelnevalt nimetatud põhjustel taganes tellija poolte vahelisest lepingust.

Ehitaja omakorda oli aga seisukohal, et tellija mitte ei taganenud lepingust, vaid ütles poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles, olles eelnevalt ehitaja poolt tehtud tööd vastu võtnud. Sellest tulenevalt on tellija kohustatud tasuma ehitajale töövõtulepingus kokkulepitud tasu.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Töövõtulepingu võib aga VÕS § 655 lg 1 järgi üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (samas lepingurikkumine võib olla ka esinenud).

Töövõtulepingu õiguspärasel taganemisel lõppevad täitmisele suunatud kohustused, kuid ei lõpe lepinguline suhe kui selline. Kirjeldatud lahendi puhul tähendab see, et kui kohus tuvastab lepingust taganemise, ei pea ehitaja jätkama elumajade ehitamist ning tellijal ei ole kohustust maksta töövõtulepingust tulenevat kokkulepitud tasu. Samas on ehitajal õigus nõuda üleantu väärtuse hüvitamist ehk siis püstitatud ehitiste väärtust ning sellest saadud kasu. Üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada püstitatud ehitiste mittevastavust lepingule.

Samas juhul kui töövõtulepingu taganemise eeldused ei olnud täidetud ehk olulist lepingurikkumist ei esinenud, tuleb Riigikohtu arvates tehtud lepingu lõpetamise avaldust käsitleda lepingu ülesütlemisavaldusena. Sellisel juhul on ehitajal kui töövõtjal nõuda töövõtulepingu sõlmimisel kokkulepitud tasu õigus kuni lepingu ülesütlemiseni, kusjuures väljamakstava tasu suuruse määramisel arvestatakse töövõtulepingu ülesütlemisest tulenevat kokkuhoidu. Seejuures lasub ehitajal tõendamiskohustus, et tööd ja tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurus olid lepingus kokkulepitud. Ei oma tähtsust, kas tellija vastavad tööd ka vastu on võtnud.

Kokkuvõtlikult, töövõtulepingust õiguspärasel taganemisel ja ülesütlemisel vabanevad mõlemad lepingupooled oma lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid hüvitis töövõtjale määratakse erinevatel alustel. Seega on töövõtulepingu lõpetamise soovi korral mõistlik erinevad võimalused läbi mõelda ja majanduslikult kalkuleerida ning teisele poolele saadetava avalduse koostamisel täpsustada, kas lepingust taganetakse või öeldakse leping üles.

Allikas: Artikli autorid on Piret Blankin, TARK GRUNTE SUTKIENE vandeadvokaat, partner ja Tanel Küün, TARK GRUNTE SUTKIENE jurist