Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens märkis statistikaameti andmete kohta, et amet ei anna siiski piisavalt adekvaatset ülevaadet ehitusturul tegelikult toimuva kohta.„Indeks ei arvesta turul osalejate kasumimarginaali, mis 2010.aastal oli selgelt negatiivne, s.t. ehitusettevõtted valdavalt tegid pakkumisi alla omahinna ja töötasid kahjumiga. Pakkumishinnad on 2011.aastal võrreldes eelmise aastaga tõusnud keskmiselt 10%-15%, mõne turuosalise hinnangul isegi üle 20%. Sisendhinnad, ennekõike energia, kütuse, materjalide ja tööjõu näol on kallinenud vähem, aga ka sisendhindade arvestuses kallines ehitamine keskmiselt pigem 5%-10%, mitte 3,1%,“ hindab Pertens.Amet ei arvesta pakkumishindasid

Pertensi sõnul ei arvesta Statistikaamet hinnaindeksi arvutamisel turu pakkumishindasid. „On tõenäoline, et 2012.aasta I kvartali ametlik ehitushinnaindeks tõuseb 2011.aasta I kvartaliga võrreldes paari protsendi võrra. Ka aasta kokkuvõttes ei jää ehitushinnaindeksi tõus kindlasti tulemata,“ lisab Pertens.

Euro jätkuv odavnemine mõjutab suuresti hinnaindeksit

„Esimese kvartali Eesti ehitushinnaindeksile avaldavad mõju mitmed tegurid. Tõususuunas mõjutavad indeksit ennekõike nafta hinna tõus, euro jätkuv odavnemine USD suhtes,“ Märgib Pertens.

Pertensi sõnul avaldab kindlasti suurt mõju 1. jaanuarist kehtima hakanud erimärgistatud diiselkütuse kasutamise keeld ning jätkuv surve tööjõuturu palkade tõusuks.

„Samas võib varasema kogemuse põhjal eeldada, et Eesti ehitusettevõtjad pakuvad ka 2012.aasta alguses aasta keskmisega võrreldes odavamaid hindu, soovides saavutada firma jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikku baasmahtu oma tellimuste portfellis. Ennustan seega, et ehitussektori sisendhinnad igal juhul 2012.aasta I kvartalis kallinevad, aga muutus ei tarvitse pakkumishindades kohe kajastuda,“ ütleb Pertens.

Statistikaameti avaldatud ehitushinnaindeksi arvutuste andmetel tõusis 2011. aastal võrreldes eelneva aasta keskmisega hinnaindeks 3,1%. Kõige enam kallines tööjõud 7,6% võrra, masinad ja materjalid vastavalt 2,0% ja 1,5%.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Tartu linn avaldas käesoleva kümnendi olulisemad ja suuremad investeeringud, mille hulka kuuluvad munitsipaalhoonete ehitused, renoveerimised, Idaringtee ehitus ning sildade renoveerimine. Tartu abilinnapea Raimond Tamm tõi esile, et plaanitud projektide peamine eesmärk on parandada tartlaste elukeskkonda”Oleme kujundanud selge visiooni erinevate valdkondade võtmeinvesteeringutest, mis aitaksid meil järjekindlalt tartlaste elukeskkonda parandada. Nii tänaste kui tulevaste linnajuhtide jaoks on kindlasti suureks väljakutseks leida võimalused kõigi nende heade mõtete elluviimiseks,” ütles Tamm.

Tartu linna investeeringuid plaanitakse rahastada peamiselt Euroopa liidu fondide kaudu või riigi kaasrahastuse abil. Vastav kava 2014-2020 on esitatud siseministeeriumile.

„Mõtete kogumise idee tuli ministeeriumilt ning uute investeeringute kava on seotud Euroopa Liidu fondide uue perioodiga. Sellest tulenevalt on riigil lihtsam oma sõna öelda, millised on prioriteetsemad investeerimisvaldkonnad uue perioodi puhul“, märkis Tamm.

Prioriteedid lasteaiad ja koolid

„Lasteaiakohtade arvu vastavusse viimiseks tegelike vajadustega tuleb aastatel 2014-2020 ehitada Tartus kuus uut lasteaeda ja lasteaiale Rukkilill juurdeehitis. Et kindlustada kõigile Tartu lastele koht põhikoolis, vajab linn sel kümnendil juurde kolm uut põhikooli,“ teatas Tartu linn.

Et tagada Tartu linna gümnaasiumikohad, plaanib linn investeerida uute lasteaedade ja koolide ehitusse ning olemasolevate renoveerimisse. „Tartu linna rõõmustab inimeste arvu kas, kuid sellega kaasneb vajadus pakkuda kõigile lastele lasteaia ning kooli kohti. Suur kasv on just põhikooli vanuseklassis,“ kommenteerib Tamm prioriteetide olulisust. „Esmaseks prioriteediks objektide valikul oli inimeste heaolu kasvatamine ja sotsiaalsed objektid,“ lisab Tamm

Plaanis suunata transiit linnast eemale

Mitte vähemtähtsaks ei pea Tamm Tartu linna idaringtee väljaehitamist. „Plaanis on suunata transiit linnast eemale, mis avaldab positiivset mõju linna liiklusele,“ kommenteeris ta. Uue planeeritava ringtee rajamisega on plaanis ehitada ka uus sild, mis läbib Tartu vangla taguse ala.

Kehvas seisus sillad

Tehtud uuringute tulemusena on Tartu linna sillad kehvas seisus ning renoveerimist vajavad kõik vanad sillad. Eriti olulisena märkis Tamm kesklinna silla renoveerimist.

Jõe äärse alale elu sisse

„Et Emajõel tõuseb vesi tihti üle kallaste, vajavad jõe kaldad korralikku kindlustamist,“ hindas Tamm. Ta kinnitas, et jõeäärsed alad on suure väärtusega ning neid alasid tuleb muuta atraktiivsemateks ja seetõttu on turvalisus väga oluline.

Kõik need investeeringud kajastuvad ka Tartu linna arengukava aastani 2020 projektis. Projektiga saab tutvuda ja ettepanekuid teha Tartu linna kodulehel kuni 24. jaanuarini.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) renoveeris möödunud aastal 107 hoonet energiasäästlikumaks. Aasta lõpuks kulutab vähem energiat ligi pooltuhat hoonet.

RKAS investeeris mullu 7,7 mln euro eest, milleks kasutati CO2 heitmekvoodi müügist saadavat raha.

Täna käivad ehitustööd 86 objektil ning 91 hoone soojustamiseks on välja kuulutatud ehitushanked.

RKASi CO₂ projektidirektor Andrus Kõre sõnul kulus mullu märkimisväärne osa töömahust projekteerimistele, kuna kvaliteetse ehitustööde hankimiseks on vajalik korralik projektdokumentatsioon. Sel aastal kulub aga juba lõviosa ajast ehitamisele, mil valmivad ülejäänud 373 hoonet.

CO₂ projekti raames korraldas RKAS mullu üle 1000 hanke, millel konkureeris enam kui 300 ettevõtet.

CO₂ kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO₂ hulk.

Heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse 2012. aasta lõpuks energiasäästlikumaks 480 hoonet üle Eesti, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro.

Allikas:  www.ehitusuudised.ee