Riigikogu eilsel istungil energiasäästu teemadel ettekande pidanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis, et aastast 2021 tuleb lisaks avaliku sektori hoonetele ligi-nullenergiahoonetena ehitada ka erasektori poolt rajatavad hooned.

“Järgmise aasta juuliks ülevõetava Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi harmoneerumisel kavandame rangemate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete rakendamist. Plaanis on nõudeid rangemaks muuta diferentseeritult, vastavalt hoone tüübile mitmes etapis, kuni ligi-nullenergiahoone nõudeni välja. Etapiviisiline lähenemine annab aega inimeste koolitamiseks ja teadus-arendustegevuseks selles vallas,” rääkis Parts.

Ligi-nullenergiahoone määratluse väljatöötamine tema sõnul käib ning valmis saab see töö sügiseks. “Alates aastast 2019 tuleb aga kõik uued avaliku sektori hooned ehitada ligi-nullenergiahoonetena ja aastast 2021 laieneb see nõue ka erasektori poolt ehitatud hoonetele,” sõnas Parts.

Minister tegi ülevaate täiendavatest energiasäästu meetmetest, mille hulgas ka plaan arendada välja toetusmeede energiasäästu tegevusteks väikemajades. Partsi sõnul ei ole eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastus motiveerinud majade omanikke energia säästmisse piisavalt investeerima.

“Kavatseme käivitada toetusprogrammi väikemajade rekonstrueerimiseks niipea, kui selleks tekib rahaline võimalus. Valitsuse tegevusprogrammis on tähtajaks 2014. aasta, ent võimalusel alustame sellega varem,” märkis ta.

Allikas: Äripäev

Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudab Riigi Kinnisvara AS energiasäästlikumaks 480 hoonet, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro. Alates tänasest on võimalik reaalajas jälgida projektide edenemist elektroonilise kaardirakenduse vahendusel RKAS koduleheküljel.

Erinevaid andmete sorteerimisfiltreid kasutades saab informatsiooni asutuste tüüpide, objektidel teostatavate tööde, hangete ja käsundiandjate lõikes kombineerituna ja eraldi. Lisaks leiab leheküljelt iga objekti kohta detailse ülevaate projekteerimise-, ehitamise- ja omanikujärelevalve hangete prognoositava ajakavaga.

CO2 kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk.

Lisaks on investeeringutel positiivne mõju hoone sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna. Investeeringud aitavad säilitada ja luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus.

Ehitusprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike, kõik tööd peavad olema valmis 2012. aasta lõpuks. Vähem kui kahe aastaga tuleb Riigi Kinnisvara ASil kui investeeringute korraldajal koostada investeeringute kavad, korraldada riigihanked ja teha hankemenetlusega seotud toimingud, korraldada projekteerimis- ja ehitustööde projektijuhtimine ning omanikujärelevalve ja kontrollida kulude abikõlblikkust.