Eelmisel aastal viis Ehitusuudised.ee pilootprojektina läbi praktilise töötoa, kus tutvustati kiireid ja tulemuslikke võtteid, kuidas muuta ehitusettevõte kasumlikumaks. Sel poolaastal toimub töötuba vaid kahel korral. Registreerimine on avatud.

Läbi praktiliste harjutuste ja olukordade simulatsioonide tutvustame juhtimise vahendid ja -tehnikaid, kuidas avastada ning välja juurida ressursse raiskavaid tegevusi kogu otsuste ahelas ning töö korraldamises ehituses. Ehitaja meistriklassis toome välja parimad praktikad nii ehitus- kui ka kõrvalsektoritest.

Töötoas:
– tehakse praktiliselt läbi erinevaid juhtimistehnikaid, mis annavad kiireid tulemusi ressursse raiskavate tegurite leidmisel;
– anname praktilisi näpunäiteid, kuidas kasvatada väärtustloovate tegevuste hulka ning eemaldada mitteväärtust loovaid tegevusi;
– juhendame, kuidas suurendada ettevõtte ka meeskonna paindlikkust muutustele;
– anname juhiseid, kuidas juhtida tulemuslikumalt protsesside kasumlikkust ilma suuremate rahaliste investeeringuteta.

Töötuba kokku pannes lähtusime põhimõttest, et iga osaleja saaks läbitud tehnikaid koheselt oma ettevõttes rakendada.Ehituse töötuba viib läbi Eestis üks efektiivsuse ning kasumlikkuse juhtimise tunnustatuim ekspert Jari Kukkonen. Jaril on rohkem kui 20 aastat rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Rahvuselt on Jari soomlane, ent Eestis elanuna valdab suurepäraselt eesti keelt.

Jari on tegelenud nii tootmis- kui ka ehitussektori ettevõtetega, ning aidanud Eestis ja Soomes tegutsevaid ettevõtteid jõuda kahjumist kasumisse.

Kohale on oodatud ehitussektori ettevõtete juhid koos oma ettevõtte osakondade juhtide ja projektjuhtidega. Meistriklassis tehakse praktiliselt läbi erinevaid juhtimistehnikaid, mis annavad kiireid tulemusi ressursse raiskavate tegurite leidmisel, aitavad neist hoiduda ning juhtida tulemuslikumalt protsesside kasumlikkust. Meistriklassi osalejate arv on piiratud.

Algus kell 10.00 ja lõpp kell 13.30.

Mida käsitleme veel ehitaja praktilises töötoas:

– kiired ebaefektiivsuse leidmise meetodid ja tehnikad
– 8 peamist ressursse raiskavat tegurit ehituses
– ehitusprotsessi kaardistus pakkumusest teostuseni – millised etapid loovad väärtust?
– väärtusvoo kaardistamise tehnikad
– kuidas ehitusprotsessidesse väärtust lisada?

Töötuba koosneb erinevatest praktilistest ülesannetest, probleemide lahenduste väljatöötamistest ning erinevate juhtimistehnikate harjutamisest.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

3D printerite võidukäik on toimunud lühikest aega, ent tehnoloogia on end tõestanud sel määral, et piltlikult öeldes elamu printimise võimalus pole enam kaugel. Katsed juba käivad.

Ameerika Lõuna California ülikool (University of Southern California – toim) katsetab 3D printerit, millega on võimalik ehitada eramaja vaid 24 tunni jooksul vahendab msn Innovation.

Hiiglaslik robot suudab asendada betoonivalajat ning suudab selle töö ära teha täiesti iseseisvalt vastavalt eelnevalt projekteeritud ning printeri jaoks programmeeritud hoone plaanile.Projekti vedav professor Behrokh Khoshnevise sõnul näeb ta uue tehnoloogia puhul lõpptarbijale senisest ehitusest palju soodsamat võimalust endale kinnisvara soetada. Üks potentsiaalsemaid rakendusi uuele tehnoloogiale näeb professor asenduskodude ehitamisel katastroofipiirkondadesse, et võimalikult kiiresti inimestele uusi kodusid ehitada.

Khoshnevise sõnul on juba praegu võimalik 3D printeri abil toota kingi, rõivaid, kodumasinaid ja isegi autosid, siis valdkond, mis on jäänud puutumata, on ehitus.

Copy-paste majad?

Kas uu tehnoloogia tähendab ka tohutul hulgal smasuguseid maju. Ajaloos on juhtunud, et teatud piirkondadesse on ehitatud kvartalite kaupa samu maju. Uus tehnoloogia võimaldab kiiresti ümber programmeerida 2prinditavat maja”, mis tähendab seda, et tulemuse valik on tellijate või siis arendajate käes. Khoshnevise sõnul on dubleerimine nüristav ning ajaloost tuleks õppida.

Uus tehnolooogia võimaldab välja printida ükskõik kui terava nurgaga või kaardus seina, mis annab senisest palju rohkem võimalusi luua omanäolisi maju. Siin mängib ka rolli arhitekti loovus.

Kuidas mõjutab see tööjõudu ehituses?

Kui tehnoloogia saavutab võidukäigu, mõjutab see professori sõul kindlasti ka ehitussektori tööjõudu ning mis võib osutuda ka suureks probleemiks. See tähendaks mõju miljonitele ehitustöölistele üle maailma.

Vastavalt Rahvusvahelise Tööjõu organisatsiooni raportile on ehitussektoris üle maailma 110 miljonit töölist.

Projektist on väga huvitatud ka NASA, kes soovib tehnoloogiat katsetada ning näeb selles võimalust ehitada lihtsalt ja odavalt hooneid ka kuule.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Juba aasta alguses teadsid ettevõtjad, et tulemas pole head ajad. Kahanenud ELi toetuste ja CO2 kvoodiraha tõttu oli paljudel vähem tööd.

Energia hind aga tõusis sama kiiresti kui palgasurve ja ehitamine läks kallimaks. Samas tundsid ettevõtjad puudust oskustöölistest, tõdedes, et paljud talendid on lahkunud piiri taha.

Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis aasta jooksul meie ehitusrubriiki intrigeerisid.Parim ehitaja. Tallinna Ülikooli Nova õppehoone ehitamine tõi Skanska projektijuhile Keit Paalile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aasta ehitaja tiitli. Žürii nimetas Paali üheks plussiks – ja auhinna põhjuseks – meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. “Aga teistmoodi ei saagi tööd teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigi midagi. See võib kuidagi toimida ühe projekti, aga pikema projekti puhul – mina ütlen, et nii ei saa teha,” ütles Paal. “Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb.”
Mõned päevad tagasi kuulutati välja uus aasta ehitaja, kelleks Aivo Pedak Oma Ehitaja ASist.

Energiatõhusus. Jaanuari alguses muutusid karmimaks hoonete energiatõhususe nõuded. Miinimumnõuded kehtivad nüüd kõigile hoonetele, mida ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse.

Napib tööjõudu ja töötajaid. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu uuring kinnitas kurba tõika, et ehituses ei ole piisavalt tööjõudu. Ligi pooled ehitusettevõtte juhid vajasid kohe töölisi ja insener-tehnilist personali. Suvel kirjutasime, et töötukassa andmetel otsiti kõige rohkem abitöölisi ehitustele. Ehitusettevõtjad nentisid, et head hooajatöölist on keeruline leida, sest suur osa motiveeritud ja osavatest töötajatest on Eestist ära läinud.
Ehitussektor tundis end konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal kõige ebakindlamalt –just tööpuuduse tõttu. Nõudlus oli vähenenud, peamiselt ELi toetuste perioodi ja CO2 kvootide müügiraha projektide lõpu pärast.

Esimene passiivmaja. Veebruaris sai valmis Eesti esimene sertifitseeritud passiivmaja, mille lasi ehitada toonane Premia Foodsi juht Kuldar Leis. Majas on kasutatud ebatavalisi lahendusi ja tehnoloogiaid, näiteks on seal uudse konstruktsiooniga aknad ja seinapaneelid, seinaküte ja vertikaalne maaküte. Iga väiksemgi detail on paika pandud selleks, et kuluks vähem energiat.

Prognoos läks täppi. Statistikaameti teatel kasvas ehitushinnaindeks aastatagusega võrreldes 4,6%. Aasta alguses ennustasid eri valdkondade ehitusettevõtjad selleks aastaks 5%-list hinnatõusu. Aasta lõpus kirjutasimegi, et peamiselt energia- ja tööjõukulu tõttu on ehituses hinnad umbes 5% kerkinud. Osa ettevõtjaid teeb aga endiselt pakkumisi allpool omahinda, lootes n-ö sisendite pealt kokku hoida.

Liidu uus juht. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu senise juhatuse esimehe Tiit Kuuli vahetas välja ehitusfirma Rand & Tuulbergi üks omanikke Raivo Rand. Rand märkis intervjuus, et on viimane aeg panna paika ehituspoliitika riiklik strateegia. Liidu sees pidas ta oluliseks välja töötada ehituslepingu üldtingimused.

Kahjumis, aga optimistlikud. Enamik Eesti ökoloogiliste ehitusmaterjalide tootjatest jäi üle-eelmisel aastal kahjumisse. Sellegipoolest on nad optimistlikud, sest ökomaterjalidest maju väärtustatakse üha rohkem.

Jätkus uue ehitus- ja planeerimisseadustiku väljatöötamine. Sügisel leidis osa erialaliitudest, et praegusel kujul ei tohiks eelnõu vastu võtta, sest probleemide lahendamise asemel tekitab see uusi kitsaskohti. 5. detsembril kiitis valitsus ehitusseadustiku eelnõu siiski heaks.

Maxima õnnetus. Aasta lõpus Lätis varisenud Maxima katus tõstatas arutelu hoonete ohutuse üle. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet rõhutas, et Eestis on ehituskontroll tugevam ja seetõttu on meil ohutumad ehitised. Spetsialistid aga soovitasid, et kui hoone kandekonstruktsioonides on pragusid või nihkumisi, tuleks asjatundja appi kutsuda.

Kuidas riigihankeid korraldada? Terve aasta on kestnud arutelu riigihangete valiku­kriteeriumide üle. Sel nädalal tegi diskussioon pöörde: kuigi ehitusettevõtjad on korduvalt rääkinud, et valiku esimeseks kriteeriumiks ei tohiks olla väikseim hind, teatas rahandusministeerium, et ehitusettevõtjate liit on neile vahendanud ehitajate arvamust, et just hind peaks olema olulisim argument.

Allikas: www.ehitusuudised.ee