Eelmine aasta Äripäeva Rikaste TOPis võitja ärimees Hillar Teder ütles ehitusuudistele, et Tallinna vanasadama Admiraliteedibasseini äärde kavandatud kvartali ehitusega tehakse algus juba järgmisel aastal. Esmalt valmib maa-alune parkla.

Samal teemal
Skanska: Admiraliteedi arenduse kava on olemas
Helisalvestus: Tederi ettekanne konverentsil Äriplaan 2012

„Esmalt on plaanis alustada kogu kvartali arendamisel maa-aluse parklaga. Praegu rendib kõnealust maad Tivoli. Pärast seda kui Tivoli lõpetab, on sügise poole plaanis maa-ala taraga ümbritseda, et alustada ettevalmistustega maa-aluse parkla rajamiseks,“ kirjeldas Teder esmaseid plaane.Teder möönis, et tegemist on maa-alaga, mis pakub kindlasti palju üllatusi. „Iial ei või teada, mis sealt maa alt välja võib tulla,“ märkis Teder.

Tederi sõnul kuulub kõnealune maa 75% ulatuses temale ning 25% Skanskale. „Mis täpsemalt parkla peale tuleb, sõltub ka meie naabrite plaanist,“ ütles Teder.

Praegusel hetkel maa-aluse parklaehituse osas ühtegi lepingut ehitusettevõtetega sõlmitud pole, kuid Tederi sõnul on seda plaan teha sel aastal.

Teder märkis eelmine aasta Äripäeva suurkonverentsil Äriplaan 2012, et kui on pidevalt tegutsetud välismaal, siis alati tuleb jätta midagi ka kodumaale tegemiseks.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Uue planeerimisseaduse kohaselt ei ole enam vaja üksikelamu püstitamiseks detailplaneeringut ning lihtsamaks muutub ka ehitusprojekti esitamine ja sellele kooskõlastuste saamine.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul muutub uue planeerimisseadusega lihtsamaks ehitusele eelnev paberimajandus. „Täna näeb planeerimisseadus ette, et üksikelamu ehitamiseks on vajalik koostada detailplaneering, mille saamiseks võib kuluda üle aasta ning hulgaliselt raha. Kui sellele järgneb omakorda ehitus- ja kasutusloa menetlus, siis toob see kaasa suure aja- ja ressursikulu,“ ütles Michal.

Samuti on ministri sõnul detailplaneeringu koostamise kohustusest vabastatud olemasoleva maja laiendamine, kui see jääb alla kolmandiku maja mahust.Justiitsministeerium on alustanud uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude arutelusid, millega soovitakse saada erinevate huvigruppide ettepanekuid ning tagasisidet valminud eelnõule. Eelnõud peaks koostöös huvigruppidega valmima 2013 aasta alguseks ning need saadetakse seejärel uuesti kooskõlastamiseks huvigruppidele ja teistele ministeeriumidele.

Allikas: www.ap3.ee

Avalikult väljakuulutatud arendusprojektide põhjal peaks Tallinnasse järgneva viie aasta jooksul lisanduma 330 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda, mis on elanike arvu ja ostujõudu arvestades aga liiga palju.

Kui 330 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda Tallinnas 2017. aastaks reaalsuseks saaks, tähendaks see olemasoleva kaubanduspinna mahu kasvamist 90 protsendi võrra.

“On ilmselge, et sellise mahu lisandumine turule ei ole elanike hulka ja nende ostujõudu arvestades reaalne ning seega on tekkinud võidujooks erinevate projektide vahel nii üürnike, finantseerimise, kui ka lõppastmes tarbijate pärast. Seega ei ole põhjust imestada, et avalikes väljaütlemistes on arendajad suhteliselt enesekindlad ja rõhutavad ennekõike oma kontseptsiooni uudsust, innovatiivseid lisateenuseid ja asukoha tugevust. Samas ei puudutata just sageli teemadena madalat ostujõudu, suurt konkurentsi ja kaubamärkide vähesust turul,” rääkis erinevate kaubanduskeskuste ja jaekaubandusprojektide arendamisega tegeleva Niras Eesti ASi juhatuse liige Kristjan Maaroos.Eestis osad kaubanduskeskuste formaadid puudu
Tõsi, kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopaga, siis turul on Maaroosi sõnul justkui kaubanduskeskuste formaate ja kontseptsioone puudu – ennekõike outlet-tüüpi ja retail-park tüüpi suureformaadilisi keskuseid, seega justkui kasvuks ruumi oleks.

“Samas ei ole nende formaatide turult puudumine veel piisav argument investeeringute suunamisest just nendesse segmentidesse, kuna meie turu eripära ja väiksust arvestades ei pruugi need osutuda elujõulisteks. Investeerimise seisukohast on turvalisem sissetöötanud asukohtades olemasolevate keskuste parendamine ja laiendamine, kuigi eks igal investoril on oma strateegia, millest lähtutakse. Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul tõenäoline, et Tallinna turul jätkub olemasolevate keskuste renoveerimise ja laienemise trend ning samas lisandub 1-2 täiesti uut kaubanduskeskust,” prognoosis Maaroos.

Näiteks on Tallinna-Tartu maanteel Jüri ringtee naabruses valmimas Ameerikanurga Äripark, kus Sportland avab aasta teises pooles 2000 m2 Baltimaade suurima eraldiseisva spordipoe. Samuti tuleb sinna ETK 13 000 m2 hüpermarket.

Turul läheb kitsaks
Et turul kitsaks läheb, arvab ka Rocca al Mare, Kristiine ning Magistrali kaubanduskeskusi opereeriva Citycon Eesti juht Mati Pops.

“Tallinna ja lähiümbruse arengud on paberil olemas, kuid reaalseid ehitamisi pole peale Ameerikanurga veel näinud. Plaanitavate projektide nimekiri on väga pikk. Cityconi plaanid on avaldatud aastaaruandes, kuid idee tasandil on soov kahekordistada tänane maht viie aasta jooksul, eks ole näha,” kommenteeris Pops.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Nordeconi juhatuse liikme Erkki Suurorg ütles, et riigi jäik suhtumine võib tulevikus tuua hangete pakkumushinna kontrollimatu tõusu.”On üsna loomulik, et kõik seadusemuudatused mõjutavad ettevõtete tegevust. Lugedes Äripäeva uudisartiklit selle kohta, et Merko ja Skanska on riigilt 1. jaanuaril kehtima hakanud seadusemuudatusest (erimärgistatud kütuse soodustustuse kaotamine – toim) tulenevalt lisaraha küsinud, oleme samuti seisukohal, et lisakulud tuleb ehitajatele kompenseerida. Kindlasti ei sa me nõustuda riigi seisukohaga, et tegemist on riigihankel osalenud pakkujate äririskiga. Juhul kui riik jätab otsused sisuliselt argumenteerimata ja jätkuvalt otsib tuge vaid riigihankeõiguslikest seisukohtadest, et pakkujad peavad ka nimetatud riskidega pakkumustes arvestama, võivad tulevikus riigihangete pakkumuste maksumused kontrollimatult tõusma hakata,” märkis Suurorg.Suuroru sõnul ootab Nordecon huviga antud olukorra lahendust ja võimalikke FIDIC komisjoni, arbitraaži vms kohtulahendeid.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Tartu linn teatas, et idapoolse ringtee rajamisel jõutakse esimese hankelepingu sõlmimiseni. Teisipäeval, 20. märtsil otsustati sõlmida Tartu idapoolse ringtee 1. ehitusala ehk Võru tänavast Tartu vanglani kulgeva osa projekteerimise ja ehitamise hankeleping. Mõlema ringtee projekti maksumus on kokku ligi 46 miljonit eurot.

“Oleme jõudnud nii kaugele, et on võimalik astuda järgmine oluline samm idaringtee realiseerimisel,“ edastas abilinnapea Raimond Tamm. „Lepingu sõlmimise järgselt asub töövõtja esimest ehitusala projekteerima ning kui kõik kenasti sujub, siis alustatakse ehitustegevusega juba sellel aastal. Kuna varasemalt on koostatud idaringtee eelprojekt, siis väga suuri üllatusi ei tohiks projekteerimisel esile kerkida,” selgitas Tamm.

Idapoolse ringtee 1. ehitusala projekteerimise ja ehitamise hankeleping sõlmitakse mahus 18 421 101 eurot ühispakkujatega Nordecon AS, Järva Teed AS ja AS EA Reng. Ringtee 1. ehitusala ulatub Võru ja Ringtee tänavate ristmikust kuni Tartu vanglaga piirneva alani.Idaringtee 2. ehitusala hõlmava sarnase hankelepingu sõlmimine saab toimuda pärast seonduva ja hetkel läbiviidava järelevalvehanke tulemuste selgumist. Tartu linnavalitsuse 8. märtsil toimunud erakorralisel istungil tunnistati edukaks ringtee 2. ehitusala projekteerimiseks ja ehitamiseks pakkumus summas 27 391 836 eurot. Ühispakkumuse tegid AS TREF, Teede REV-2 AS, Lemminkäinen Eesti AS, AS K-Most, Toner-Projekt OÜ ning Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ. Ringtee 2. ehitusala ulatub Tartu vanglaga piirnevalt alalt kuni Lammi tee ristmikuni, seega toimub selle hankelepingu mahus ka Emajõe ületamiseks uue silla ehitamine.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens märkis statistikaameti andmete kohta, et amet ei anna siiski piisavalt adekvaatset ülevaadet ehitusturul tegelikult toimuva kohta.„Indeks ei arvesta turul osalejate kasumimarginaali, mis 2010.aastal oli selgelt negatiivne, s.t. ehitusettevõtted valdavalt tegid pakkumisi alla omahinna ja töötasid kahjumiga. Pakkumishinnad on 2011.aastal võrreldes eelmise aastaga tõusnud keskmiselt 10%-15%, mõne turuosalise hinnangul isegi üle 20%. Sisendhinnad, ennekõike energia, kütuse, materjalide ja tööjõu näol on kallinenud vähem, aga ka sisendhindade arvestuses kallines ehitamine keskmiselt pigem 5%-10%, mitte 3,1%,“ hindab Pertens.Amet ei arvesta pakkumishindasid

Pertensi sõnul ei arvesta Statistikaamet hinnaindeksi arvutamisel turu pakkumishindasid. „On tõenäoline, et 2012.aasta I kvartali ametlik ehitushinnaindeks tõuseb 2011.aasta I kvartaliga võrreldes paari protsendi võrra. Ka aasta kokkuvõttes ei jää ehitushinnaindeksi tõus kindlasti tulemata,“ lisab Pertens.

Euro jätkuv odavnemine mõjutab suuresti hinnaindeksit

„Esimese kvartali Eesti ehitushinnaindeksile avaldavad mõju mitmed tegurid. Tõususuunas mõjutavad indeksit ennekõike nafta hinna tõus, euro jätkuv odavnemine USD suhtes,“ Märgib Pertens.

Pertensi sõnul avaldab kindlasti suurt mõju 1. jaanuarist kehtima hakanud erimärgistatud diiselkütuse kasutamise keeld ning jätkuv surve tööjõuturu palkade tõusuks.

„Samas võib varasema kogemuse põhjal eeldada, et Eesti ehitusettevõtjad pakuvad ka 2012.aasta alguses aasta keskmisega võrreldes odavamaid hindu, soovides saavutada firma jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikku baasmahtu oma tellimuste portfellis. Ennustan seega, et ehitussektori sisendhinnad igal juhul 2012.aasta I kvartalis kallinevad, aga muutus ei tarvitse pakkumishindades kohe kajastuda,“ ütleb Pertens.

Statistikaameti avaldatud ehitushinnaindeksi arvutuste andmetel tõusis 2011. aastal võrreldes eelneva aasta keskmisega hinnaindeks 3,1%. Kõige enam kallines tööjõud 7,6% võrra, masinad ja materjalid vastavalt 2,0% ja 1,5%.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Tartu linn avaldas käesoleva kümnendi olulisemad ja suuremad investeeringud, mille hulka kuuluvad munitsipaalhoonete ehitused, renoveerimised, Idaringtee ehitus ning sildade renoveerimine. Tartu abilinnapea Raimond Tamm tõi esile, et plaanitud projektide peamine eesmärk on parandada tartlaste elukeskkonda”Oleme kujundanud selge visiooni erinevate valdkondade võtmeinvesteeringutest, mis aitaksid meil järjekindlalt tartlaste elukeskkonda parandada. Nii tänaste kui tulevaste linnajuhtide jaoks on kindlasti suureks väljakutseks leida võimalused kõigi nende heade mõtete elluviimiseks,” ütles Tamm.

Tartu linna investeeringuid plaanitakse rahastada peamiselt Euroopa liidu fondide kaudu või riigi kaasrahastuse abil. Vastav kava 2014-2020 on esitatud siseministeeriumile.

„Mõtete kogumise idee tuli ministeeriumilt ning uute investeeringute kava on seotud Euroopa Liidu fondide uue perioodiga. Sellest tulenevalt on riigil lihtsam oma sõna öelda, millised on prioriteetsemad investeerimisvaldkonnad uue perioodi puhul“, märkis Tamm.

Prioriteedid lasteaiad ja koolid

„Lasteaiakohtade arvu vastavusse viimiseks tegelike vajadustega tuleb aastatel 2014-2020 ehitada Tartus kuus uut lasteaeda ja lasteaiale Rukkilill juurdeehitis. Et kindlustada kõigile Tartu lastele koht põhikoolis, vajab linn sel kümnendil juurde kolm uut põhikooli,“ teatas Tartu linn.

Et tagada Tartu linna gümnaasiumikohad, plaanib linn investeerida uute lasteaedade ja koolide ehitusse ning olemasolevate renoveerimisse. „Tartu linna rõõmustab inimeste arvu kas, kuid sellega kaasneb vajadus pakkuda kõigile lastele lasteaia ning kooli kohti. Suur kasv on just põhikooli vanuseklassis,“ kommenteerib Tamm prioriteetide olulisust. „Esmaseks prioriteediks objektide valikul oli inimeste heaolu kasvatamine ja sotsiaalsed objektid,“ lisab Tamm

Plaanis suunata transiit linnast eemale

Mitte vähemtähtsaks ei pea Tamm Tartu linna idaringtee väljaehitamist. „Plaanis on suunata transiit linnast eemale, mis avaldab positiivset mõju linna liiklusele,“ kommenteeris ta. Uue planeeritava ringtee rajamisega on plaanis ehitada ka uus sild, mis läbib Tartu vangla taguse ala.

Kehvas seisus sillad

Tehtud uuringute tulemusena on Tartu linna sillad kehvas seisus ning renoveerimist vajavad kõik vanad sillad. Eriti olulisena märkis Tamm kesklinna silla renoveerimist.

Jõe äärse alale elu sisse

„Et Emajõel tõuseb vesi tihti üle kallaste, vajavad jõe kaldad korralikku kindlustamist,“ hindas Tamm. Ta kinnitas, et jõeäärsed alad on suure väärtusega ning neid alasid tuleb muuta atraktiivsemateks ja seetõttu on turvalisus väga oluline.

Kõik need investeeringud kajastuvad ka Tartu linna arengukava aastani 2020 projektis. Projektiga saab tutvuda ja ettepanekuid teha Tartu linna kodulehel kuni 24. jaanuarini.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) renoveeris möödunud aastal 107 hoonet energiasäästlikumaks. Aasta lõpuks kulutab vähem energiat ligi pooltuhat hoonet.

RKAS investeeris mullu 7,7 mln euro eest, milleks kasutati CO2 heitmekvoodi müügist saadavat raha.

Täna käivad ehitustööd 86 objektil ning 91 hoone soojustamiseks on välja kuulutatud ehitushanked.

RKASi CO₂ projektidirektor Andrus Kõre sõnul kulus mullu märkimisväärne osa töömahust projekteerimistele, kuna kvaliteetse ehitustööde hankimiseks on vajalik korralik projektdokumentatsioon. Sel aastal kulub aga juba lõviosa ajast ehitamisele, mil valmivad ülejäänud 373 hoonet.

CO₂ projekti raames korraldas RKAS mullu üle 1000 hanke, millel konkureeris enam kui 300 ettevõtet.

CO₂ kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO₂ hulk.

Heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse 2012. aasta lõpuks energiasäästlikumaks 480 hoonet üle Eesti, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro.

Allikas:  www.ehitusuudised.ee

Skanska EMV ASi juhatuse esimees Andres Aavik näeb järgmist aastat tumedates toonides, kuna peatöövõtjate likviidsuspuhvrid on kadunud ning tulla võib ehitusfirmade pankrotilaine.

“Lepingutingimused on töövõtjate jaoks raskemad kui kunagi varem, mis on ka üks hinnatõusu põhjustest. Kui riik ehk suurim tellija mõningaid põhimõtteid ei muuda, on oodata järgmist ehitusfirmade pankrottide lainet. See aga muudab päeva lõpuks allesjäänute taeva heledamaks ning seega pole halba ilma heata,” rääkis ta.

Lõppeva aasta märksõnadena ehitussektoris nimetas Aavik sisendite hinnatõusu, oskustööjõu vähesust, elamuehituse taassündi ja seiskumist ning CO2 projektide käivitumist.”Kurvastanud on enim ELi laenukriisi külmutav mõju meie niigi tundlikule elamuehitusturule. Samuti kurvastab, et turusolkijad saavad segamatult ehitusturul tegutsemist jätkata. Rõõmustab aga, et riik kui suurim tellija on hakanud rohkem tähelepanu pöörama hangete paremale ettevalmistamisele,” arutles Aavik.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

III kvartalis ehitati omal jõul 527 miljoni euro eest — hooneid 296 miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 36% ja rajatiste ehitamine 15%, teatas statistikaamet.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2011. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 26% rohkem, sealhulgas Eestis 28% rohkem, teatas statistikaamet.

Hinnamõju arvesse võttes on ehitusturu maht võrreldav 2005. aastaga.Ehitusmahu kasvu taga on eelkõige madalseisust kosuv hoonete ehitus kohalikul ehitusturul. Alates 2008. aastast langustrendil liikunud hooneehitus pöördus kasvule tänavu I kvartalis kui eelnenud aasta sama kvartaliga võrreldes kasvas hooneehitus kohalikul ehitusturul 35%, II kvartalis 11% ja III kvartalis juba 43%. Kasvunumbrid on mõjutatud ka 2010. aasta madalast võrdlusbaasist. Et hoonete uusehituse osatähtsus kohalikul ehitusturul järjest väheneb, on hooneehitusmahtude kasvu taga põhiliselt hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eraldatud renoveerimistoetuste abil tehtavad remondi- ja rekonstrueerimistööd.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2010. aasta III kvartaliga võrreldes 4%. Sealne kasv tulenes põhiliselt rajatiste ehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 9%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aasta III kvartalis kasutusse 470 uut eluruumi, s.o 150 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas. Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele püsib nõudlus hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele. 2011. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 528 eluruumi ehitamiseks, mis jäi küll eelmise aasta samas kvartali tasemele, kuid kolme kvartali kokkuvõttes kasvutrend jätkub. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 163 mitteelamut kasuliku pinnaga 74 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, haridus- ja transpordihoonepinda. 2010. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Allikas: www.ap3.ee