Majaehitaja.ee juhataja Eno Pappel usub, et tellija pühendumine hoone planeerimise ja projekteerimise faasis vähendab riski kasutada pealesunnitud lahendusi.

Enamasti mõtleb tellija, et hakkab majaehitamise teemadega tegelema siis, kui selleks on konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja kui siis ühel hetkel projekteerija või ehitaja tellijale küsimusi hakkavad esitama, on asjad sealmaal, et võib tekkida suuremaid muudatusi projektis või halvemal juhul ka lisatöid ehitusplatsil.

Sellises olukorras kipub tellija minema kompromissile või järeleandmistele oma soovides. Tellijal seisab otsustamise hetkel kaalukausil, kas leida lisaraha, mis võimaldaks oma soovid realiseerida või minna kaasa projekteerijale või ehitajale kergema lahenduse teed, mis ei tooks kaasa lisakulusid.Enamjaolt minnakse odavamat teed ning nii kerkivad majad, kus majaomanik hiljem oma sõpradele peab seletama, miks näiteks selline imelik ruumilahendus sai tehtud või miks siin lagi nii madalale on toodud.

Mida saaks ette võtta?

Pole teist võimalust, kui pühenduda oma maja projekteerimisele ja planeerimisele, kohe esimesest päevast alates. Hea oleks alustada ideede ja lahenduste korjamist juba pool aastat enne projekteerija juurde minemist.

Tellija peaks projekteerijaga kaasa töötama iga ruumi ja iga detaili osas. Uuri ajakirju ja katalooge, visanda ka ise lahendusi, käi võimalusel tutvumas erinevate ruumilahendustega planeeritava majaga analoogsetes majades. On oluline tajuda ruumide suurusi reaalselt, mitte ainult paberil.

Selline kaasatöötamine aitab kokkuvõttes näha tervikut, tajuda, kuidas maja funktsionaalsus kujuneb paberil ning leida kokkuvõttes õiged lahendused sinu enda jaoks.

Põhjalik ettevalmistus ei anna garantiid, et ühtegi pealesunnitud lahendust ei tule kasutada, kuid vähendab oluliselt selle riski.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitusmaterjalide hinnad on aastatagusega võrreldes kasvanud kohati prognoositud 5 protsendist enamgi. Tootmiskulude kasv ja kahjuminumbrid sunnivad tootjaid hinnatõuse jätkama, ehkki siseturu nõudlus seda ei soosi.

“Mina arvasin, et ehitusmaterjalide hinnad tõusevad oluliselt rohkem,” kommenteeris Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane turuseisu. “Kui vaadata näiteks Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabelit, on näha, et kolmandik ettevõtteid on kahjumis. Rasked otsused tehti ära 2009. aastal ja 2010. oldi valmis kitsasteks oludeks, aga ikka ollakse kahjumis,” lisas ta.

Rebase sõnul on hinnakasv vältimatu, kuna sisendid lähevad kallimaks, kahjuminumbrid on ees ja kokkuhoidu pole enam võimalik millegi arvelt saavutada. “Aga küllap takistab suuremat hinnatõusu siseturu väike nõudlus,” nentis ta.”Loodame siiski, et CO2 projektid toetavad soojustus- ja fassaadimaterjalide suuremat kasutamist järgmisel aastal. Ehk jõutakse ka teedeehituses selleni, et kasutataks kohalikke materjale, mitte Soomest imporditud graniiti,” märkis Rebane.

Paraku siseturu arengud tootjatele optimismi ei sisenda. Reideni Plaat ASi toodangust jääb üle 90% siseturule. “Kahjuks on siseturg olnud suhteliselt passiivne ja olulist nõudluse suurenemist pole olnud. Soojustuse teema on küll igapäevaselt väga aktuaalne, ent reaalselt pole materjalide müügimahtu andvad sektorid suutelised neid töid erinevatel põhjustel tegema. Näiteks aktiivsematel korteriühistutel on soojustustööd juba tehtud ja paljudel ei jätku tahtmist ega ka finantsilist võimekust tööde tegemiseks,” rääkis ettevõtte müügijuht Aldo Unga.

“Hinda saab teadupärast küsida siis, kui on nõudlust ja võimekust kaupa tarnida,” märkis ASi Paroc direktor Kalev Kõnn ja lisas, et kuna tänavu on olnud mitmeid hindade korrigeerimisi, siis eeldatavasti tuleb keskmine kasv aasta lõikes ligi 6%.

Baltimaade, sealhulgas Eesti ehitusmaterjalide turg sõltub Kõnni sõnul suuresti Poola ja Venemaa ehitusturu ja ehitusmaterjalide turu käitumisest ehk nõudlusest. “Eesti jääb siinkohal oma väiksusega rataste vahele ja tegelikult ikkagi päris suur hulk ehitusmaterjalidest imporditakse Eestisse ning niipea kui Venemaa ja Poola turud hakkavad vedama, on väiksel turul hing kinni”, nentis ta.

NUMBER
1,7 protsenti kasvasid ehitusmaterjalide hinnad statistikaameti andmeil II kvartalis võrreldes mullusega, samas kui tööjõukulud kasvasid 7%

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on ehitussektori ettevõtjad praegu ettevaatlikud, samas usub ta, et lähiaastail palgatase tõuseb ning Soomest hakkab ehitajaid Eestisse pöörduma.

Ärev seis maailmamajanduses sunnib ehitussektori ettevõtjaid ettevaatlikkusele.
“Usun, et ka välismaal toimetav ehitaja üritab kinni hoida turuosast, mis on kätte võideldud,” lausus Peterson.

“Majandusruumi praeguses olukorras proovitakse positsiooni hoida. Võrreldes tänavuse aasta esimest ja teist kvartalit selgub, et teises kvartalis ekspordi osakaal ehitussektoris vähenes. Ühelt poolt näitab siseturu ehitusmaht väikest tõusutendentsi, teisalt on ekspordinumbrite kasv peatunud,” lisas ta.Petersoni hinnangul võib lähiaastatel oodata tööjõu osalist liikumist tagasi Eestisse. “Usun, et kui palgatase ehistussektoris riigi keskmisest jälle kord kõrgemale kerkib, siis hakkab Soomest ehitajaid koju naasma,” märkis ta.

Peterson usub, et lähima aasta jooksul ehitushindade kasv jätkub. “Materjalide hindade tõus on ilmselt stabiilne, lähima paari aasta jooksul võivad ehitushinnad kasvada veel ligi 20 protsenti,” nendib ta. “Valdkonniti võib edasi tulla ka järske hüppeid. Näiteks CO2-objektid on jõudmas ehitusfaasi ja eks tööjõu kasvav defitsiit hakkab varem või hiljem ka ehitushindadele survet avaldama,” lisab Peterson.

Liivi Tamm
Ehituse erilehe toimetaja

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Kolmik tellija-töövõtja-omanikujärelevalve on tavapärane igas suuremas ehitusprotsessis. Kui kõik laabub ning tööde osas töövõtjale tõsisemaid pretensioone ei ole, puuduvad reeglina etteheited ka omanikujärelevalvele. Kui aga tekib tellija ja töövõtja vaidlus tööde üle, võib tulerõngasse sattuda ka omanikujärelevalve. Kerkib küsimus – milline on omanikujärelevalve vastutus?Omanikujärelevalve ei ole ehitaja kohustuste käendaja

Praktikas pöörduvad tellijad omanikujärelevalve vastu nõudega kõige sagedamini siis, kui ehitaja pankrotistunud ning esinevad kulukamad puudused tehtud ehitustöödes. Kahjunõude esitamisel omanikujärelevalvele leitakse, et tööde vastavuse kontrollijana on ka järelvalve igal juhul vastutav töös ilmneva puuduse eest. Teisisõnu, kui töös ilmneb viga, eeldatakse sageli automaatselt, et see on ühtlasi järelevalve hooletus. Selline lihtsustatud käsitlus ei põhjendatud.

On tõsi, et omanikujärelevalve on ehitusala professionaal, kelle peaülesandeks on tagada ehitamine vastavalt projektile ja nõuetele. See ei tähenda aga, et omanikujärelevalvet tuleks käsitleda kui ehitaja käemeest, kes peaks viimase rikkumise või mittevastava töö korral täitma ehitaja kohustusi. Järelevalve kohustuseks on ikkagi teostada tavapärase hoolsusega tööde üle kontrolli.

Järelevalvele ei tohiks olla üldjuhul alust etteheideteks, kui ta on tavapärase kontrolli käigus ilmneda võivad puudused tuvastanud ja nendele ka tähelepanu juhtinud. See kui ehitaja puudust vaatamata järelevalve nõudele ei kõrvalda või tellija oma lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid töövõtja suhtes aegsasti maksma ei pane, ei peaks enam järelevalve riisiko olema. Vastasel juhul muutuks omanikujärelevalve ehitaja käendajaks, kes vastutaks mistahes töövõtja rikkumise eest.

Omanikujärelevalve teostamine ei vähenda töövõtja vastutust

Praktikas tuleb samuti ette, et töövõtjad püüavad oma vastutust tööde eest vähendada või isegi välistada argumendiga, et tööd on üle vaadanud professionaalne omanikujärelevalve. Omanikujärelevalve teostamine või ka ebapiisav teostamine ei tohiks üldjuhul ehitaja vastutust tehtud tööde eest siiski vähendada. Seda on märkinud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-80-08, kus kõrgeim kohus asus seisukohale, et ebakvaliteetset tööd ei saa õigustada puuduliku omanikujärelevalvega.

Kohati võib kuulda seisukohta, et kuigi omanikujärelevalve kaasamine on ehitusseadusega pealepandud kohustus, on tellijal väga raske järelevalve teostajat projekteerimis- või ehitusvigade eest vastutama panna. Tegemist oleks justkui ametimehega, kes ei vastutagi eriti millegi eest. Selline kriitika on ülepaisutatud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatud omanikujärelevalve teostamise korras on järelevalve kohustused detailselt sätestatud, pigem võiks rääkida isegi kohatisest kohustuste ülereguleerimisest. Nagu näitab kohtupraktika, ei pruugi omanikujärelevalve vastutamapanek ehitusvigade eest tõesti hõlbus olla. Siinkohal ei tohiks aga unustada, et töö või projekti puuduse ees peaks vastutama esmajärjekorras ikkagi selle tegija, s.o ehitaja või projekteerija.

Artikli autor on Marko Mehilane, advokaadibüroo Entsik & Partners vandeadvokaat ja partner

Tehnilise Järelevalve Amet viis läbi kampaania, mille käigus kontrolliti betoonitootjate toodangut. Suurimaks tuvastatud rikkumiseks olid mullu Tartu Lennuakadeemia uue õppehoone ehitisse paigaldatud betoontooted, mille nõuetele vastavus oli tõendamata.

Ehitises kasutatavad betoonvalmistooted on ehitise stabiilsuse ja ohutuse seisukohalt väga olulised hoone konstruktsioonielemendid ning tootja kohustuseks on tagada, et tooted vastaksid vastavusdeklaratsioonis märgitud omadustele ning see oleks ka ettenähtud korras tõendatud, vahendab TJA protaal ohutus.ee. Ehitusettevõtjal on kohustus veenduda enne ehitustoote paigaldamist ehitisse, et ehitustoodetel on olemas nõuetele vastavust tõendav dokumentatsioon.

Peamised nõuded betoonvalmistoodetele tulenevad harmoneeritud euroopa standarditest, mis muutuvad tootjale kohustuslikuks peale harmoneeritud standardite kooseksisteerimisperioodide lõppemist, peale mida hakkavad toodetele kehtima kõik standardites kehtivad nõuded.Kuna aastaks 2010 olid enamus betoonvalmistoodete kohta koostatud standardite kooseksisteerimisperioodid lõppenud, viis Tehnilise Järelevalve Amet läbi järelevalvekampaania, mille käigus kontrolliti 10 suurema Eestis tegutseva tootja toodangut. Kuni selle aasta juunikuuni kestnud kampaania eesmärgiks oli saada ülevaade toodetavate ja turustatavate betoonvalmistoodete vastavusest kehtivatele nõuetele.

Enamus kontrollitud tootjatest olid oma toodangu õigusaktidest tulenevate nõuetega vastavusse viinud, kolmele ettevõttele tehti ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Peamisteks puudusteks olid toodete nõuetelevastavuse tõendamata jätmine.

Suurimaks tuvastatud rikkumiseks oli Tartu Lennuakadeemia uue õppehoone ehitisse 2010. aasta juunist kuni septembrini paigaldatud õõnespaneelid, trepid ja varraselemendid, mille nõuetele vastavus oli tõendamata ja sellest tulenevalt ei olnud ka selge, kas rajatava hoone ohutus ning mehhaaniline stabiilsus on tagatud. Tooted valmistanud ettevõttele tehti ettekirjutus nõuetele mittevastavate toodete turustamise peatamiseks kuni vajalikud vastavus- ja tõendamisprotseduurid olid toodetele tehtud. Pärast tootja poolt vajalike tõendamisprotseduuride läbiviimist, turustamise keeld tühistati.

Kuivõrd ehitise ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab hoone omanik, tehti ettekirjutus ka Tartu Lennuakadeemia hoone omanikule, et tõendada ehitisse paigaldatud toodete nõuetele vastavust ja ehitise ohutust. Omaniku poolt tellitud ekspertiisi tulemusel selgus, et hoonesse paigaldatud betoonvalmistooted vastavad nõuetele ning hoone stabiilsus ja ohutus on tagatud.

Lisaks turustamisele sätestab ehitusseadus nõuded ka ehitustoodete kasutamisele. Ehitustoodete ehitisse püsivalt paigaldamisel tuleb lähtuda ehitusseaduse vastavatest nõuetest. Nõuetele mittevastavate omadustega ehitustoote ehitisse paigaldamine võib viia olukorrani, kus ehitis või selle osa ei vasta enam ehitisele esitatavatele nõuetele, mis omakorda võib ohustada selle kasutajate ja teiste inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda.

Allikas: www.ehitusuudised.ee