Eile jõustus Pro Kapitali tütarettevõtte ja Nordeconi leping, millega rajatakse Tallinna Peterburi teel asuvale kinnistule kaubandus- ja meelelahutuskeskus, kirjutab Äripäev.

Pro Kapitali tütarfirma Tallinna Moekombinaat ja Nordecon sõlmisid 30. aprillil lepingu Peterburi tee 2 asuvale kinnistule kaubandus- ning meelelahutuskeskuse ehitussüvendi kaevetööde teostamiseks. Moekombinaat teavitas eile Nordeconi ehitusplatsi üleandmisest ja leping on jõustunud.

Moekombinaat esitas eile Tallinna linnale kaubanduskeskuse ehituse alustamise teatise. Kaevetööde kestvuseks on planeeritud kolm kuud, tööde eesmärgiks on viia lõpule kaubanduskeskuse ehituse ettevalmistustööd ning käimas on ka kaubanduskeskuse ehituseks peatöövõtja valimise protsess

Moekombinaadi juhatuse liikme Allan Remmelkoori sõnul edeneb ettevalmistusprotsess plaanipäraselt. “Keskuse 12 000 ruutmeetril laiuv meelelahutuskompleks on kokkulepetega kaetud, keskust ümbritsev uus infrastruktuur – maa-alusesse parklasse viiv tunnel, sissesõiduristmikud ning ka trammiliini nr 4 pikenduse toomine meie kinnistuni – on valmis,” selgitas ta.

“Uudsete tegevusvaldkondade, mugavate juurdepääsude ning hea ühistranspordiühenduse loomine on iga uue keskuse edu nurgakiviks. Järgmise loogilise etapina alustame nüüd keskuse maa-aluse osa kaevetöödega,” lisas Remmelkoor

Pro Kapital teavitab investoreid, kui kaubanduskeskuse ehituse osas on sõlmitud täiendavad siduvad kokkulepped.

5. märtsil 2008 asutatud Tallinna Moekombinaadi põhitegevuseks on Peterburi teel paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Statistikaamet avaldas täna 2013. aasta majandusüksuste andmed, millest nähtub, et Eesti ehitusturult on lahkumas välisettevõtted, suurim ettevõtete arvu tõus on hulgi- ja jaekaubanduses.

Statistikaameti täna avaldatud 2013. aasta andmeil on enim vähenenud välisomanike ehitusettevõtete arv. Väljunud on 56 välismaist ehitusettevõtet. Küll aga on suurenenud Eesti ehitusettevõtjate arv, seda 286 ettevõtte võrra.

Ettevõtete arvult on suurim tõus hulgi- ja jaekaubanduses, kus Eesti ettevõtete arv on tõusnud 1504 võrra

Suurenenud on täisühingute loomine. Kui 2012. aastal oli täisühinguid 1745, siis 2013. aastal kasvas see 2625ni. Samuti on mõnevõrra kasvanud usaldusühingute loomine – 234 ühingu võrra.

FIEde arv on kerges langustrendis, kukkudes nii 2013. kui ka 2012. aastal enam kui 1000 FIE võrra.

2013 aasta jooksul on Eestisse loodud 26 välisühingut.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

3D printimine on hoogustanud reaalseid ja tuntavaid muutusi  ehitusturul. Pole kaua aega möödas, kui maailmale tutvustati katsetusi majade printimisel. Hiina ehitusettevõte viis idee reaalselt ellu.

Hiina ettevõte WinSun Decoration Engineering CO printis 10 maja, kasutades selleks uuesti ringlusesse võetud materjale, vahendab Businessinsaider.

See pole esimene katse majade printimisel. Varem on sellega tegelenud California ülikooli teadurid. Samuti on 3D majade printimisega tegeletud ka Hollandis, kuid sealne tehnoloogia näeb välja plastist telliste väljaprinitmisena, mis hiljem pannakse kokku nagu LEGO.

Hiinas aga alustati majade printimisega juba platsil kohapeal, kus valmisprintitud elemendid kokku monteeriti. Betoonelemendid valmistati taaskasutatud materjalidest ja tööstusjäätmetest. Valminud majade mõõteteks on  150 meetrit pikk, 10 meetrit lai ning kõrgus 6 meetrit. Maja ehitusmaksumuseks on arvestatud 4800 dollarit.

Maja printer on valmistatud Hiinas kohapeal. VinSun Decoration Engineering CO tegevdirektori Ma Yihe sõnul on uus meetod keskkonnasõbralik ning loomulikult kulutõhus.

Eesti Projetbüroode Liit (EPBL) kuulutab juba teist aastat välja Aasta Ehitusprojekti tiitli. Sel aastal kandideerib tiitlile viie objekti ehituskonsultanti. Tiitel kuulutatakse välja 16. aprillil projekteerimiskonverentsil “IntelProject 2014″, kus tegijad tutvustavad ka oma töid.

EPBL konkursi Aasta Ehitusprojekt 2013 nominendid on järgmised:

1. Tartu Uus Loodusmaja (KARISMA arhitektid OÜ)
2. Ülemiste Liiklussõlme rek. (K-Projekt AS)
3. Vihula mõis (AS RESTOR)
4. Viljandi Gümnaasium (SALTO AB OÜ)
5. Ida-Viru Keskhaigla (Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS)

Esitatud nominentide hulgast valib EPBL liikmeskond Aasta Ehitusprojekti 2013, andes oma hääle parimale terviklahendusele. Tunnustatakse ehituskonsultanti (projekteerijat).

Kõik nominendid räägivad projektide kogemustest ja uutest lahendustest 16. aprillil aasta projekteerimiskonverentsil IntelProject 2014

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Raamatupidamisettevõtted reklaamivad end netiavarustes lausega – iga eduka ettevõtte alus on korras raamatupidamine. Lammutustöödega tegeleva Purustaja OÜ juhi sõnul on eduka ettevõtte alus professionaalsed ja motiveeritud töötajad.

„Purustaja tööjõukulu ühe töötaja kohta oli 2013. aastal Eesti ehitusettevõtete võrdluses väga kõrge. Kaubandus-Tööstuskoja ja Tööandjate keskliidu koostatud konkurentsivõime edetabelis saime tööjõukulude osas ehitusettevõtete seas teise koha,“ rääkis ettevõtte juht Kuido Kaskla.

Viieaastase ettevõtte raudvara on ekskavaatori- ja laadurijuhid ning kivipurustite operaatorid, keda tänaseks on kokku 13. Kogu tegevusaja jooksul on lahkunud vaid üks inimene. „Meie töötajad on väga professionaalsed ja minu eesmärk on neid meie ettevõttes hoida,“ rääkis Kaskla, kelle sõnul paistab Purustaja meeskonna professionaalsus välja töötajate ootustest enda ja oma kolleegide suhtes. „Nende töö on väga vastutusrikas ja nad peavad alati arvestama oma töö ja otsuste tagajärgedega ning ma näen, et nad teavad, mida nad teevad.“

Head töötajad väärivad ka ausat palka

„Meie sektoris aga ka ehituses laiemalt, on endiselt suured probleemid nö ümbrikupalga maksmisega. Purustaja taunib maksudest kõrvale hiilimist ning maksab alati ausat palka,“ rõhutas juht. Kaskla sõnul on tal hea meel ka selle üle, et ära on suudetud hoida nii mõnegi Eesti inimese lahkumine Soome.

„Meie töötajate elatustase on Eestisse jäädes isegi parem, sest palgavahe Soomega on väga väike, kuid elamistingimused on siin tunduvalt soodsamad,“ rääkis ta. Juht lisas, et hea ning professionaalse lammutaja tunneb ära, kui vaadata kuidas ta suhtub oma töövahenditesse. „Kui ta on hoolas nende suhtes, teeb ta ka oma tööd hästi.“

Purustajas pööratakse suurt tähelepanu töötajate elu ja tervise kaitsele töökohas. „Teeme tööd selle kallal, et töötajad oleks alati korrektselt riides, objektil kergelt tuvastatavad ning, et neil oleks olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid. Nende arvelt me kokku ei hoia,“ kinnitas Kaskla.

Hiljuti tegi Purustaja suure investeeringu, soetades kaks tuliuut masinat. 42 tonnine Liebherr R 946 ja 25 tonnine Komatsu PC 240 maksid koos kõikide vajalike tööriistadega kokku 550 000 eurot. Liebherr, kui keskmisest raskem masin, on mõeldud peamiselt suuremate tööstushoonete lammutamiseks, Komatsut kasutatakse väiksemate eluhoonete ja põllumajandushoonete lammutamiseks.

Kaskla sõnul võib sellist masinaparki nagu Purustajal, kahe uue masina lisandumise järel, Eesti lammutusettevõtete seas võimsaimaks nimetada. 
Purustaja OÜ on Läämenere regioonis lammutusteenuseid pakkuv ettevõte, kes teostab töid spetsiifilisest üksikteenusest kompleksse täislammutuseni välja. Ettevõttes töötab 15 töötajat ning 2013. aasta realiseerimise netokäibeks kujunes 3,5 miljonit eurot. Purustaja OÜ kontserniettevõte PurkuPro OY tegeleb lammutamis- ja kivipurustamisteenuste osutamisega Soomes.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Alates aasta algusest on juhtivhankijad muutnud oma eelistusi ehituse töövõtu lepingute üldtingimuste kasutuses. Aktiivselt on kasutusse võetud ETÜ 2013 lepingutingimused.

Ehitusuudised.ee kutsub kõiki ehitusettevõtete juhte, juriste, projekt- ja hankeosakondade juhte 13. märtsil toimuvale lemmiklektori loengule, kus vaatame lähemalt ETÜ 2013 olulisi regulatsioone just töövõtja vaatevinklist ning võrdleme neid rahvusvaheliste FIDIC lepingute regulatsioonidega.

Standardlepingute kasutamine ehituses on levinud praktika paljudes riikides. Nii kasutatakse ehituslepingute sõlmimisel Soomes näiteks kohalikke YSE ja Rootsis AB 04 tingimusi. Eelmisel aastal avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka uued Eesti standardtingimused, ETÜ 2013. Uut ETÜT-t on hakanud oma hangetes lepinguna aktiivselt kasutama RKAS.

Peamised teemad 13. märtsil:

– Milliseid ETÜ sätteid peaks töövõtja eriti hoolsalt silmas pidama? 
– Riskikohad töövõtjale. 
– Mida on uut võrreldes varasema ETÜ´ga? 
– ETÜ vs FIDIC.
– praktilised küsimused ja nõuanded

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Eelmisel aastal viis Ehitusuudised.ee pilootprojektina läbi praktilise töötoa, kus tutvustati kiireid ja tulemuslikke võtteid, kuidas muuta ehitusettevõte kasumlikumaks. Sel poolaastal toimub töötuba vaid kahel korral. Registreerimine on avatud.

Läbi praktiliste harjutuste ja olukordade simulatsioonide tutvustame juhtimise vahendid ja -tehnikaid, kuidas avastada ning välja juurida ressursse raiskavaid tegevusi kogu otsuste ahelas ning töö korraldamises ehituses. Ehitaja meistriklassis toome välja parimad praktikad nii ehitus- kui ka kõrvalsektoritest.

Töötoas:
– tehakse praktiliselt läbi erinevaid juhtimistehnikaid, mis annavad kiireid tulemusi ressursse raiskavate tegurite leidmisel;
– anname praktilisi näpunäiteid, kuidas kasvatada väärtustloovate tegevuste hulka ning eemaldada mitteväärtust loovaid tegevusi;
– juhendame, kuidas suurendada ettevõtte ka meeskonna paindlikkust muutustele;
– anname juhiseid, kuidas juhtida tulemuslikumalt protsesside kasumlikkust ilma suuremate rahaliste investeeringuteta.

Töötuba kokku pannes lähtusime põhimõttest, et iga osaleja saaks läbitud tehnikaid koheselt oma ettevõttes rakendada.Ehituse töötuba viib läbi Eestis üks efektiivsuse ning kasumlikkuse juhtimise tunnustatuim ekspert Jari Kukkonen. Jaril on rohkem kui 20 aastat rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Rahvuselt on Jari soomlane, ent Eestis elanuna valdab suurepäraselt eesti keelt.

Jari on tegelenud nii tootmis- kui ka ehitussektori ettevõtetega, ning aidanud Eestis ja Soomes tegutsevaid ettevõtteid jõuda kahjumist kasumisse.

Kohale on oodatud ehitussektori ettevõtete juhid koos oma ettevõtte osakondade juhtide ja projektjuhtidega. Meistriklassis tehakse praktiliselt läbi erinevaid juhtimistehnikaid, mis annavad kiireid tulemusi ressursse raiskavate tegurite leidmisel, aitavad neist hoiduda ning juhtida tulemuslikumalt protsesside kasumlikkust. Meistriklassi osalejate arv on piiratud.

Algus kell 10.00 ja lõpp kell 13.30.

Mida käsitleme veel ehitaja praktilises töötoas:

– kiired ebaefektiivsuse leidmise meetodid ja tehnikad
– 8 peamist ressursse raiskavat tegurit ehituses
– ehitusprotsessi kaardistus pakkumusest teostuseni – millised etapid loovad väärtust?
– väärtusvoo kaardistamise tehnikad
– kuidas ehitusprotsessidesse väärtust lisada?

Töötuba koosneb erinevatest praktilistest ülesannetest, probleemide lahenduste väljatöötamistest ning erinevate juhtimistehnikate harjutamisest.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

3D printerite võidukäik on toimunud lühikest aega, ent tehnoloogia on end tõestanud sel määral, et piltlikult öeldes elamu printimise võimalus pole enam kaugel. Katsed juba käivad.

Ameerika Lõuna California ülikool (University of Southern California – toim) katsetab 3D printerit, millega on võimalik ehitada eramaja vaid 24 tunni jooksul vahendab msn Innovation.

Hiiglaslik robot suudab asendada betoonivalajat ning suudab selle töö ära teha täiesti iseseisvalt vastavalt eelnevalt projekteeritud ning printeri jaoks programmeeritud hoone plaanile.Projekti vedav professor Behrokh Khoshnevise sõnul näeb ta uue tehnoloogia puhul lõpptarbijale senisest ehitusest palju soodsamat võimalust endale kinnisvara soetada. Üks potentsiaalsemaid rakendusi uuele tehnoloogiale näeb professor asenduskodude ehitamisel katastroofipiirkondadesse, et võimalikult kiiresti inimestele uusi kodusid ehitada.

Khoshnevise sõnul on juba praegu võimalik 3D printeri abil toota kingi, rõivaid, kodumasinaid ja isegi autosid, siis valdkond, mis on jäänud puutumata, on ehitus.

Copy-paste majad?

Kas uu tehnoloogia tähendab ka tohutul hulgal smasuguseid maju. Ajaloos on juhtunud, et teatud piirkondadesse on ehitatud kvartalite kaupa samu maju. Uus tehnoloogia võimaldab kiiresti ümber programmeerida 2prinditavat maja”, mis tähendab seda, et tulemuse valik on tellijate või siis arendajate käes. Khoshnevise sõnul on dubleerimine nüristav ning ajaloost tuleks õppida.

Uus tehnolooogia võimaldab välja printida ükskõik kui terava nurgaga või kaardus seina, mis annab senisest palju rohkem võimalusi luua omanäolisi maju. Siin mängib ka rolli arhitekti loovus.

Kuidas mõjutab see tööjõudu ehituses?

Kui tehnoloogia saavutab võidukäigu, mõjutab see professori sõul kindlasti ka ehitussektori tööjõudu ning mis võib osutuda ka suureks probleemiks. See tähendaks mõju miljonitele ehitustöölistele üle maailma.

Vastavalt Rahvusvahelise Tööjõu organisatsiooni raportile on ehitussektoris üle maailma 110 miljonit töölist.

Projektist on väga huvitatud ka NASA, kes soovib tehnoloogiat katsetada ning näeb selles võimalust ehitada lihtsalt ja odavalt hooneid ka kuule.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Juba aasta alguses teadsid ettevõtjad, et tulemas pole head ajad. Kahanenud ELi toetuste ja CO2 kvoodiraha tõttu oli paljudel vähem tööd.

Energia hind aga tõusis sama kiiresti kui palgasurve ja ehitamine läks kallimaks. Samas tundsid ettevõtjad puudust oskustöölistest, tõdedes, et paljud talendid on lahkunud piiri taha.

Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis aasta jooksul meie ehitusrubriiki intrigeerisid.Parim ehitaja. Tallinna Ülikooli Nova õppehoone ehitamine tõi Skanska projektijuhile Keit Paalile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aasta ehitaja tiitli. Žürii nimetas Paali üheks plussiks – ja auhinna põhjuseks – meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. “Aga teistmoodi ei saagi tööd teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigi midagi. See võib kuidagi toimida ühe projekti, aga pikema projekti puhul – mina ütlen, et nii ei saa teha,” ütles Paal. “Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb.”
Mõned päevad tagasi kuulutati välja uus aasta ehitaja, kelleks Aivo Pedak Oma Ehitaja ASist.

Energiatõhusus. Jaanuari alguses muutusid karmimaks hoonete energiatõhususe nõuded. Miinimumnõuded kehtivad nüüd kõigile hoonetele, mida ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse.

Napib tööjõudu ja töötajaid. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu uuring kinnitas kurba tõika, et ehituses ei ole piisavalt tööjõudu. Ligi pooled ehitusettevõtte juhid vajasid kohe töölisi ja insener-tehnilist personali. Suvel kirjutasime, et töötukassa andmetel otsiti kõige rohkem abitöölisi ehitustele. Ehitusettevõtjad nentisid, et head hooajatöölist on keeruline leida, sest suur osa motiveeritud ja osavatest töötajatest on Eestist ära läinud.
Ehitussektor tundis end konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal kõige ebakindlamalt –just tööpuuduse tõttu. Nõudlus oli vähenenud, peamiselt ELi toetuste perioodi ja CO2 kvootide müügiraha projektide lõpu pärast.

Esimene passiivmaja. Veebruaris sai valmis Eesti esimene sertifitseeritud passiivmaja, mille lasi ehitada toonane Premia Foodsi juht Kuldar Leis. Majas on kasutatud ebatavalisi lahendusi ja tehnoloogiaid, näiteks on seal uudse konstruktsiooniga aknad ja seinapaneelid, seinaküte ja vertikaalne maaküte. Iga väiksemgi detail on paika pandud selleks, et kuluks vähem energiat.

Prognoos läks täppi. Statistikaameti teatel kasvas ehitushinnaindeks aastatagusega võrreldes 4,6%. Aasta alguses ennustasid eri valdkondade ehitusettevõtjad selleks aastaks 5%-list hinnatõusu. Aasta lõpus kirjutasimegi, et peamiselt energia- ja tööjõukulu tõttu on ehituses hinnad umbes 5% kerkinud. Osa ettevõtjaid teeb aga endiselt pakkumisi allpool omahinda, lootes n-ö sisendite pealt kokku hoida.

Liidu uus juht. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu senise juhatuse esimehe Tiit Kuuli vahetas välja ehitusfirma Rand & Tuulbergi üks omanikke Raivo Rand. Rand märkis intervjuus, et on viimane aeg panna paika ehituspoliitika riiklik strateegia. Liidu sees pidas ta oluliseks välja töötada ehituslepingu üldtingimused.

Kahjumis, aga optimistlikud. Enamik Eesti ökoloogiliste ehitusmaterjalide tootjatest jäi üle-eelmisel aastal kahjumisse. Sellegipoolest on nad optimistlikud, sest ökomaterjalidest maju väärtustatakse üha rohkem.

Jätkus uue ehitus- ja planeerimisseadustiku väljatöötamine. Sügisel leidis osa erialaliitudest, et praegusel kujul ei tohiks eelnõu vastu võtta, sest probleemide lahendamise asemel tekitab see uusi kitsaskohti. 5. detsembril kiitis valitsus ehitusseadustiku eelnõu siiski heaks.

Maxima õnnetus. Aasta lõpus Lätis varisenud Maxima katus tõstatas arutelu hoonete ohutuse üle. Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet rõhutas, et Eestis on ehituskontroll tugevam ja seetõttu on meil ohutumad ehitised. Spetsialistid aga soovitasid, et kui hoone kandekonstruktsioonides on pragusid või nihkumisi, tuleks asjatundja appi kutsuda.

Kuidas riigihankeid korraldada? Terve aasta on kestnud arutelu riigihangete valiku­kriteeriumide üle. Sel nädalal tegi diskussioon pöörde: kuigi ehitusettevõtjad on korduvalt rääkinud, et valiku esimeseks kriteeriumiks ei tohiks olla väikseim hind, teatas rahandusministeerium, et ehitusettevõtjate liit on neile vahendanud ehitajate arvamust, et just hind peaks olema olulisim argument.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Eesti ehitusturul on olukordi, kus on tegemist lauslollusega, ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juht Veiko Kaufmann.

Eile Ehituskonverentsil esinedes märkis Kaufmann, et meie ehitusturul esineb lauslollusi. „Ma ei ütle, et homme, aga see lauslollus ei tule kindlasti meie majast,“ vastas Kaufmann konverentsi osaleja küsimusele.

Publikus istunud alltöövõtja tõi näite olukorrast, kus tal tuli asfaldikate teele panna vaid paariks kuuks, pärast seda võeti kate üles ning pandi uuesti. Töö tellijaks olnud KIKi toetuse saaja, põhjendanud alltöövõtjale, et tegemist on KIKi nõuetega.Kaufmann märkis, et toetuse saajad kipuvadki tihti oma laiskusest KIKi seljataha pugema, ent tegelikult tuleb amet mõistlike ettepanekute korral ikka vastu. Ta eeldas, et kirjeldatud olukorras oli tegemist toetuse saaja viitsimatusega KIKiga suhelda.

„Meil on käed-jalad seotud küll, aga rumalusi me ei soosi ja püüame tervet mõistust kasutada. Teedeehitus oli õnnetu näide, aga on ka positiivseid näiteid olnud,“ hindas Kaufmann.

Ta märkis, et KIK koolitab toetuse saajaid, nõustab ja annab infot, et hankedokumente korralikult koostada.

Allikas: www.ehitusuudised.ee