Norde Centrumi omanik Capfield teatas, et kaubanduskeskusele mõeldud 10 miljonit maksva laiendusplaani kohaselt muutub keskus muutub kaks korda suuremaks, pakkudes 23 000 m2 kaubanduspinda ja renipinda rohkem kui 50-le poele, vahendab kinnisvaraportaal Adaur.

Norde Centrumi laienduse ehitamine toimub ühes etapis ja algab 2016. aasta esimeses pooles plaaniga avada uus keskus 2017. aasta kevadel. Kavandatud laiendus sobib kokku keskuse praeguse detailplaneeringuga ja Capfield loodab ehitusloa kinnitatud saada aasta lõpu poole. Ehitamine läheb hinnanguliselt maksma 10 miljonit eurot ning vajalikud vahendid on eduka refinantseerimisega Capfield oma 150 miljoni euro suuruse portfelliga taganud Nordea pangalt.

Arhitektuurilisest plaanist on kaubanduskeskuse laiendusplaani võtmeosa keskendunud sadamapoolsete tulijate äärmiselt suurele liikumisvoole. Seetõttu tuleb sadama suunas uus sissepääs ning Tallinna kesklinna poolt keskuse nähtavust parandavad kaasaegsed täiendused praegusele fassaadile. Keskusele ligipääsu parandatakse linna poolt uue jalakäijate ülekäigukohaga üle Ahtri tänava.

„Me tervitame ideed avada ostukeskus ka Tallinna sadama suunas, mis parandab jalakäijate liikumist linnakeskuse ja sadamaala vahel, eriti kuna need plaanid muudavad Norde Centrumi kaasaegseks tervitavaks väravaks nii tallinlastele kui Tallinna külastajatele“ ütles Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Laiendusplaan puudutab ka praeguseid üürnikke. Keskuse ümberehitamise käigus saab värskenduskuuri Tallinna kesklinna ainus Rimi hüpermarket.

Selle aasta juulis leppisid Capfield ja Nordea pank kokku Capfieldi 150 miljoni euro suuruse kinnisvaraportfelli refinantseerimises.

Plaanide kohaselt refinantseerimisega saadud kapital suunatakse mitmete kavandatavate arenduste läbiviimiseks. Nende hulka kuuluvad nii Norde kui ka Lasnamäe Centrumi laiendused ning uue kaubanduskeskuse arendamine Tartu maanteel Tallinna Lennujaama läheduses.

Kaubanduskeskus Norde Centrum asub Tallinna kesklinnas peamise reisijate sadama ja vanalinna vahel ning peamiste liiklusteede kõrval. Norde Centrum avati 2002. aastal ja oma 10 000 külastajaga päevas on püsivalt üks kõige enam külastatavaid ostukeskusi Tallinna kesklinnas.

Capfield on Eestis tegutsev ostukeskuste omanik ja arendaja. Capfieldi portfooliosse kuuluvad Eestis kuus jaemüügikeskust brutorendipinnaga 75 000 m2, nagu ka mitmesugused arendamist ootavad maaplatsid

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Liiga lüikesed ehitustähtajad soosivad kiirustamist. Ehitustähtaegu kiputakse tihti kokku suruma, ent see on ohtlik, ütles ehitusfirma ASi Rand & Tuulberg ehitusjuht Priit Vakmann.

“Vähemalt riik peaks näitama eeskuju ega lubama töösse hankeid, kuhu on sisse kirjutatud kiirustamisest tulenevaid rikkumisi ja absurdseid täht­aegu. Tööõnnetused ning kiirustamine on seotud,” sõnas Vakmann. Ligi 30% tööõnnetustest ehitustel moodustavad kukkumised kõrgustest. Aja säästu huvides asendatakse statsionaarsed tellingud või töölavad vahel redelitega, kuid see tõstab Vakmanni sõnul õnnetuse tõenäosust mitu korda. “Kiire tempo sunnib tihti tööohutuse tagamiseks vajalikke toiminguid ­eirama,” märkis ta.

Ohutus paistku välja juba eelarvest

Vakmann on veendunud, et selged ja lihtsad reeglid, kontroll ja nõudlikkus koos inimeste haritusega annavad parima tulemuse. Karistuste ja ettekirjutuste taustal ei tohiks unustada hästi korraldatud ja ohutute tööprotsesside eest ka tunnustada. “Ka eelarvetes tuleb ette näha vajalikus mahus vahendeid tööohutuse tagamiseks,” lausus ta.

ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja ­Enno Põdra hinnangul esineb nii-öelda tüüpvigu õnnetuste põhjustajatena vähe, kuna nende tekkimise ohust ollakse teadlikud ning ohtude likvideerimiseks vajalikud meetmed nähakse ette tööohutusplaanides. Põder ütles, et igal nädalal tuleb tööohutuse tagamine objektil üle vaadata. “Igapäevast kontrolli teeb ehitusplatsi meeskond, ettevõttesisest järelevalvet teeb kvaliteediosakond ning üldisemat kontrolli teevad divisjonijuhid,” loetles Põder. Lisaks jälgivad tööturvalisuse nõuetest kinni pidamist alltöövõtjad.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Nordecon AS ja Arsenal Centre OÜ sõlmisid ehituse peatöövõtulepingu Arsenali Keskuse kaubandus- ja ärikeskuse hoone ehitamiseks Tallinnasse Erika ja Tööstuse tänava nurgale

Ehitatava hoone Erika tänava poolne hoonemaht on kolmekordne ja seal paiknevad kaubanduspinnad ja bürood.

Tööstuse tänava äärne hoonemaht on ühekordne kaubanduspind. Hoone kogupind on 15 000 m2. Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 8,4 miljonit eurot. Ehitustööd kestavad 12 kuud.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitusturu arenedes ja kasvades on turule tulnud hulgaliselt lahendusi, mis ehitustööde tegemist tõhustavad ja lihtsustavad. Viimistlus- ja värvimistööde osas asendavad harjumuspärast pintslit ja rulli elektrilised viimistlusseadmed, mis lisaks kiiremale töötegemisele annavad ka kvaliteetsema tulemuse.

„Kui vanasti kasutati nii suurematel kui ka pisematel objektidel põhiliselt pintsleid ja värvirulle, siis täna tegutsetakse kõigil töömahukamatel objektidel masinatega ning see trend on aktiivselt levimas ka erasektorisse,“ ütleb viimistlusmaterjalide müüja Värvikeskuste Grupp OÜ juhataja Olle Saare. „Kui on võimalik teha tööd lihtsamalt, tõhusamalt ja ilusama tulemusega, siis miks jätta see võimalus kasutamata? Tööd tuleb teha targalt ja planeeritult.“

Juba 10 aastat esindab Värvikeskus maailma suurima viimistlusseadmete tootja Wagner-Group GmbH elektrilisi viimistlusseadmeid, mis on ehitajate seas hästi tuntud ning vastu võetud. „Ehitusettevõtjad on väga huvitatud tööde automatiseerimisest, sest näiteks käsitsi seina värvimine võtab 4-10 korda rohkem aega kui seda seadme abil teha. Mida suurem pind, seda suurem on ka ajaline ja seega ka rahaline võit,“ selgitab Saksamaa ettevõtte Wagner esindaja Baltikumis Vaido Bötker, lisades, et suuremate objektide puhul tasub masin end sageli ära juba 2-3 kuuga.

Wagner pakub nii võimsaid membraan- ja kolvpumpasid suure töökoormuse jaoks ning kruvipumpasid pahtlite, segude ja fassaaditoodete pealekandmiseks sise- ja välistingimustes kui ka väiksemaid seadmeid näiteks siseseinte ja voodrilaudade värvimiseks. Seadmed on ratastel ning lihtsalt transporditavad ka treppidel. Pisemad mudelid mahuvad ka sõiduauto pagasiruumi.

Klientide elu muutub mugavamaks
„Väiksemate seadmete efektiivsus algab umbes 100 ruutmeetri suurusest alast päevast, aga võimsamaga pole kolmel mehel probleemiks tööpäeva jooksul ära värvida 1000 liitrit värvi. Kujutage ette, kui seda peaks tegema käsitsi? Ettevõtted peaksid tähtajas püsimiseks võtma tööle hulgaliselt lisatööjõudu,“ toob Bötker näite.
Viimistlusseadmete hinnad jäävad 800-12 000 (+ käibemaks) euro vahele, kuid profitööriistu ei pea tingimata välja ostma, vaid võib ka Värvikeskusest rentida. Ettevõtete kõrval on oodatud rentima ka eraisikud. Rendihinnad on 25-55 eurot (+ käibemaks) päevas.

Wagneri tehased asuvad Saksamaal, Šveitsis, Ungaris, USAs ja Itaalias ning on üle maailma tuntud oma kvaliteedi ja pikaealisuse poolest. „Võib öelda, et Wagner kasutab tootmises ainult Mendelejevi tabelist tuntud materjale, minemata kompromissidele ning kasutamata tundmatuid materjale. Toodete tugevuseks on nende võimsus ja töökindlus. Näiteks Eestis on kasutusel üks Wagneri 1973. aastal valmistatud seade, mis on tänaseni töökorras,“ räägib Bötker.

Olle Saare sõnul muudab seadmetootja Wagneri ja viimistlusmaterjalide müüja Värvikeskuse sünergia ja koostöö klientide elu mugavamaks, sest materjalide ja seadme esindamine ühe firma poolt annab ostjale kindlustunde, et neile müüakse õige masina jaoks õiget värvi või pahtlit.

„Värvimine ja remonditegemine ei ole inimeste jaoks igapäevane tegevus ning selliste toodetega, mida tihti ei osta, on väga lihtne alt minna. Seetõttu on oluline kasutada ära professionaalide oskusteavet ja aastakümnetepikkust kogemust. Meie soov on teha inimestele remondi- ja ehitustööd võimalikult lihtsaks ning tulemus ootuspäraseks,“ kõneleb Saare.

Värvikeskuste Grupp OÜ
Kadaka tee 32, Tallinn,
Peterburi tee 52a, Tallinn
Ringtee 4, Tartu
Papiniidu 19, Pärnu

tel: +372 505 2655
www.varvikeskus.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitusseadustiku rakendamise seaduse vastuvõtmisega võib lugeda universaalse ehituse töövõtu garantii lõppenuks. Ehitusseadustiku koostajad leidsid, et majanduslikult efektiivsem on edaspidi jätta garantii küsimused turu reguleerida ja otsustasid seadusega kaitsta ainult tarbijat, kirjutab vandeadvokaat Indrek Naur.

Teatavasti sätestab juba üle 10 aasta kehtinud ehitusseaduse § 4 kohustuse parandada kahe aasta jooksul peale tööde vastuvõtmist kõik  lepingutingimustele mittevastavad tööd. Nimetasin kehtiva seaduse regulatsiooni universaalseks, kuna see kehtis kõikide turuosaliste vahel, tegemata vahet kas tegemist on professionaalse turuosalise (kutseline ehitaja, riik vms) või tarbijaga.

Tarbija kaitseks muudeti koos ehitusseadustiku rakendamise seadusega võlaõigusseaduse § 218 ja 642 ja lisati kummalegi paragrahvile lõiked 2.1. Uus säte võlaõigusseaduses annab sõnaselge eelise tarbijale ehitusettevõtja ees. Tarbija eelise seisneb selles, et ostes või lastes ehitada maja või korteri, saab tarbija ehitajalt nõuda 2 aasta jooksul maja või korteri vastuvõtmisest kõikide puuduste kõrvaldamist ja puuduste olemasolu alati eeldatakse.

Aga tarbijale seadusega antud garantii ei ole absoluutne ja vastuvaidlematu. Nimelt annab uus seadus ehitusettevõtjale õiguse keelduda garantiitööde tegemisest, kui ta tõendab et puudus, millele tarbija viitab on tekkinud korteri või maja mittesihipärasest kasutamisest või korrashoiust või muul viisil, ning mitte ehitaja ebakvaliteetsest ehitamisest.

Selline tähtaeg ega eeldus aga ei kehti professionaalsete turuosaliste (majandus-ja kutsetegevuses tegutsevate) vahel, nemad peavad alati garantiitingimustes lepingus kokku leppima, ning kui kokkulepe nende vahel puudub ei ole ka ehitustöödel pärast tööde vastuvõtmist mingit garantiid.

Juba praegu on teatud professionaalsetel turuosalistel praktika, et nad nõuavad pikemat ehitustööde garantiid kui 2 aastat. See on ka mõistetav, kuna mõnede tööde puhul võivad puudused välja tulla ka 5 või 10 aasta pärast.

Milline praktika professionaalsete turuosaliste vahel kehtima hakkab näitab tulevik, kuid arvestades praegust olukorda ehitusturul ei hakka garantiid olema kindlasti lühemad kui 2 aastat. Edaspidi peavad aga professionaalsed turuosalised arvestama, et ilma kirjaliku kokkuleppeta ehitustöödel garantii puudub.

• Indrek Naur
  Naur & Pärn Advokaadibüroo vandeadvokaat

  Allikas: www.ehitusuudised.ee

Gaselli TOPide koostamise 15-aastases ajaloos on tänavu esindatud ettevõtete arv viiendal kohal. Nii eelmisel aastal (2010-2012 majandustulemuste põhjal) kui ka tänavu on kõige arvukamalt kaubandusvaldkonnas ja ehituses tegutsevaid gaselle ning kolmandalt kohalt leiame taas transpordisektori. Eelmise aastaga võrreldes on aga rohkemaarvuliselt esindatud infotehnoloogia ettevõtted.

Metoodika

TOPID

Tänavuses, 2011-2013. majandustulemustel põhinevasse Gaselli TOPi jõudis 1105 kiiresti kasvavat ettevõtet. Seda on vaid kümne võrra vähem kui möödunud aastal.

Andmed kogus ja info töötles Infopank Agent. 
Edetabeleid on töödeldaval kujul ja kontaktandmetega võimalik osta Äripäeva Infopangast Agent http://agent.aripaev.ee

LÄHTEANDMED: müügitulu ja ärikasum aastatel 2011, 2012 ja 2013.

EELTINGIMUSED: TOPis osalemiseks pidid firmad 2011-2013 kasvatama käivet ja kasumit vähemalt 50% võrra. Gasellfirma käive pidi 2011. aastal ulatuma vähemalt 100 000 euroni ja jääma 2013. aastal alla 13 mln euro.

Ettevõte pidi olema tegutsenud vähemalt kolm järjestikust majandusaastat (alates 2011, 12kuulised aastad) ja tegutseb ka praegu; müügitulu oli 2013. aastaks võrreldes 2011. aastaga kasvanud vähemalt 50%, ärikasum samal ajavahemikul vähemalt 50%; 2012. aasta müügitulu oli suurem kui 2011. aastal ja 2013. aasta müügitulu oli suurem kui 2012. aastal; 2013. aasta ärikasum oli suurem kui 2011. aastal, samas võis 2012. aasta ärikasum olla väiksem kui 2011. aastal, kuid ühelgi aastal ei tohtinud olla kahjumit.

KOONDJÄRJESTUS tekkis ettevõ-tete kohapunktide liitmisel müügitulu kasvu (2011 vs. 2013) ja kasumi kasvu tabeli (2011 vs. 2013) kohtade järgi.

EDETABELIS OSALES 1105 tingimustele vastanud ettevõtet.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Olgu tegemist, kas uue energiatõhusa ehitisega või hoopis lisasoojustamisega, Isover InsulSafe puistevill sobib katuslagedele ja pööningu vahelagede soojustamiseks väga hästi!

Isover InsulSafe on puhas naturaalne puistevill, mis pakub palju eeliseid majaomanikele. InsulSafe on tehases toodetav ilma sideaineta mineraalvill, mis on mõeldud ainult spetsiaalse puhuriga paigaldamiseks. Materjal omab kõrgeimat tuletundlikkusklassi – A1, mis on saavuataud ilma mürgiseid ja keemilisi tuletõkkevahendeid lisamata. InsulSafe ei sisalda keemilisi lisandeid hallituse tekke ärahoidmiseks, kuna ta ei ima endasse niiskust ja ei tekita ka korrosiooniohtu metallidele. Ainsaks lisandiks on väike kogus materjali siduvat õli.

Isover InsulSafe on tõeliselt keskonnasõbralik toode. Selle toote tooraineks on enam kui 95% ulatuses looduslikud mineraalsed toorained, millest enam kui 85% moodustab taaskasutatud klaas. Toodete valmistamisel on kasutatud ainult taastuvenergiat: biogaasi ja keskonnasõbralikult märgistatud hüdroenergiat. Toote kokkupressitavus pakendamisel (90%) säästab samuti keskkonda transpordi heitmetest. Tänu sellele väheneb toote transportimisel lõpptarbijani tekkiv heitgaaside hulk.

Isover Insulsafe ei sisalda keskkonnale ja inimestele kahjulikke kemikaale – leeki aeglustavaid või hallitust tõrjuvaid pestitsiide.

Millele pöörata puistevilla valikul?

Puistevilla valikul tuleb tähelepanu pöörata millist puistevilla pakutakse! Materjali nimetus võib olla eksitav toodete valikul, kuna tihti nimetatakse ka rehaga laiali aetavat villapuru puistevillaks. Erinevused võivad  tekkida nimetatud meetodil paigaldatud materjalile omistatud ja tegelikult saavutatud soojapidavuse osas.

Isolatsioonide valikute osas aitab ja annab selgust CE markeering ja toimivusdeklaratsioon (DoP), mis on nõutav turustatavatele toodetele Euroopa Liidu liimesriikides, samuti Euroopa tehniline tunnustus (ETAG) või VTT sertifikaat.  Kõik eelnimetatud dokumendid annavad aluse toodete võrdlemiseks üksteisega. Peamine soojustusmaterjalide alus võrdlemiseks on  λD (deklareeritud) ehk materjali soojusjuhtivustegur. Mida väiksem on λD, seda soojapidavam on toode. Siin võib aga segadust tekitada erinevate λ esitamine. Mineraalvill InsulSafe omab CE- markeeringut ja toote paigaldamisel 15 kg/m³ on toote  soojusjuhtivustegur  λD = 0,041  W/mK.  Samas esineb  turul materjale, mille  λ -arv  on esitatud laboratoorse näiduna λ10, mis aga tähendab omakorda, et reaalsuses ei oma toode nii head isolatsioonivõimet!  Kaldpinnale paigaldatud InsulSafe, paigaldustihedusega 23 kg/m³, annab toote soojusjuhtivusteguriks  λD = 0,036 W/mK.

Masinaga paigaldatavatel puistevilladel peab olema ettenähtud paigaldustihedus ehk materjali kulu 1m³ kohta, millega tagatakse materjalile omistatud soojapidavus.  Samuti  tuleb arvesse võtta ka puistematerjali järelvajumine.

InsulSafe puistevillal on vajumisvaruks arvestuslikult kuni  5%. Tselluvilla järelvajumiseks tuleb arvestada aga kuni 20% materjali lisakuluga.  Vajumisvaru paigaldatakse koheselt lisaks juba tellitud paksusele!

Kuidas valmistada ette puistevilla paigaldamiseks?

Enne puistevilla paigaldamist peavad olema eelnevalt tehtud kõik vajalikud tööd. Kui pööningul on seadmeid või kohti, mis vajavad hooldamist ning ligipääsu, on vaja teha käigu- või juurdepääsuteed. Käiguteed peavad olema valmis ehitatud enne paigalduse algust! Käigutee kõrgus peab olema vähemalt 50 mm kõrgemal paigaldatavast puistevilla vajalikust kõrgusest. Hilisem puistevilla peal käimine on keelatud!  Puistevillakihi alla jäävasse konstruktsiooni peab olema paigaldatud aurutõke. Parima aurutõkke ning õhutiheduse tagab korralik terviksüsteem, näiteks Isover Vario auru- ja õhutõkkesüsteem. Lae- või pööninguluukide ümber on kohustuslik ehitada piisavalt kõrge raam, mille kõrgus peab olema vähemalt 50 mm kõrgemal paigaldatava puistevilla ülemisest kõrgusest. Keelatud on paigaldada puistevilla ehitusjäätmete peale! Paigalduskoht peab olema puhas lumest, jääst ja ehitusprahist!

Et vältida hilisemaid arusaamatusi paigaldatud puistevilla paksuse suhtes, tuleb eelnevalt ära märkida paigaldatava puistevilla kõrgus. Vastavad kõrgusmärgid tehakse  katuse alussõrestikule. Juhul, kui ei ole võimalik nimetatud märkimist kasutada, tuleb kasutada teisi alternatiivseid märkimisviise. Kõrgusmärgid  peavad olema  jälgitavad paigaldamise ajal ja peale tööde teostamist. Kõrgusmärkide märkimisel tuleb arvestada puistevilla järelvajumisvaruga! Pöörake sellele eriliselt tähelepanu, sest siin on suured erinevused ning konkreetne järelvajumine sõltub juba soojustusmaterjalist.

Renoveerimise käigus puistevilla kihi lisamisel, tuleks lõpptarbijail arvestada, et puistevilla paigaldamise ajal võib paigaldatavat soojustusmaterjali sattuda nii olmeruumidesse kui ka maja ümbrusesse. Kui pööningule on eelnevalt soojutuseks paigaldatud kas saepuru, tsellu-, kivi- või klaasvill  ning sooviks on paigaldada lisasoojustust, siis Insulsafe on tänu oma kergusele parimaks lisasoojustamise lahenduseks. InsulSafe toodet on puistevilla paigaldajatele mugav kasutada, sest paigaldamise protsessis on tootest tolmu eraldumine praktiliselt olematu.

Tuleohutus

Tuleohutusega tuleb arvestada ka puistevillaga soojustamisel. Isover InulSafe puistevillal on tulekindklusklass A1 , mis tähendab, et materjal on mittepõlev ning samuti tuld mittelevitav. Puitkiud- ja tselluvilla tulekindlus jääb enamasti klassi E, mis näitab, et tegemist on süttiva ning tuldlevitava materjaliga. Põlemisprotsess toimub nendes materjalides aeglase põlemise teel.

Nii kivist laotud, kui tehases valmistatud metallist moodulkorstna ümber peab olema paigaldatud 100 mm paksune spetsiaalne tulekindel isolatsioon, näiteks Ultimate UPWM võrkmatt või Ultimate UPS mineraalvillaplaat. Spetsiaalne tuletõkkeisolatsioon peab ulatuma paigaldatud puistevilla tasemest minimaalselt 100 mm kõrgemale!

Tuul ja tuulutus

Katuslae- ja katusekonstruktsioonide liitekohtades katuse äärealas tuleb kasutada tuulesuunajaid. Tuulesuunajate paigaldamisel peab jälgima, et nende ülemine serv jääks piisavalt kõrgele paigaldatavast puistevillast! Suuremate sarikavahede korral paigaldatakse vahetoed, et tagada tuulutusvahede toimivus. Kui konstruktsioonikõrgus võimaldab, võib tuulesuunajaid paigaldada ka vertikaalselt. Sellisel juhul tuleb tuulesuunaja serv jätta vähemalt 500 mm kõrgemale paigaldatavast isolatsioonitasemest.

Ära ei tohi unustada pööningu tuulutamist! Katusealuse või pööningu toimivaks tuulutuseks peavad olema maja otsaseintes ventilatsiooniavad või tuulduv katusehari, mille kaudu suunatakse tuulekastist sissejuhitud tuulutusõhk pööningult välja.

Tööohutus paigaldamisel

Tööohutuseeskirjad on järgitavad ka puistevillaga soojustamisel. Tööobjektil peab paigaldaja veenduma, et ta saab ohutult liikuda nii ise kui ka paigaldusvoolikuga. Puuduste ilmnemisel tuleb nõuda ohuallikate kõrvaldamist teenuse või tööde tellija poolt.

Uudise puistevillast ja selle kasutamisest tõi lugejateni 
Saint-Gobain Ehitustooted AS 
Telephone +372 6 057 970 
Telefax +372 6 057 961
ainar@isover.ee
www.isover.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Eesti ehitusmaterjaliturul aitavad tootjatel teha käivet elamuehitus ja eratellimused, selgub värskest Äripäeva edetabelist.

Ehitusmaterjalitootjad kaotasid mullu tüki müügist, näitab sektori 95 suurema ettevõtte mullune koondkäive ja -kasum. Näitajad kahanesid vastavalt kolme ja 11% võrra. Kergemini pole läinud ka tänavu, kommenteerisid materjalitootjate edetabeli ettevõtted

Koht Firma nimi

1 Betoneks AS
2 Vindor OÜ
3 Eesti Höövelliist OÜ
4 Diapol Granite OÜ
5 Henkel Makroflex AS

Vaata täispikka TOPi Äripäeva uudisteportaalist.

TASUB TEADA

Äripäeva TOPid
– 2014. aasta sügisel ilmuvad edetabelid on koostatud 2013. aasta majandusnäitajate põhjal. Tänavu II poolaastal ilmub 70 Äripäeva edetabelit
– koondedetabel selgub kuue majandusnäitaja – käive 2013, ärikasum 2013, käibe ja kasumi kasv 2013. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus – põhjal
– kõiki Äripäeva edetabeleid saab töödeldaval kujul ja andmetega osta Äripäeva infopangast Agent http://agent.aripaev.ee

Edetabel ilmub 15. septembri kuukirjas Ehitus. Lisaks edukamatele ehitusmaterjalitootatele saab ajakirjast lugeda, millega teenivad sektori edukamad käivet juurde ning kuidas tekivad uued tooteideed.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitustööde hinnaküsimisest sõltub väga olulisel määral see, kas ehitusperioodil tekib olulist eelarve ületamist ja kas koostöö ehitajaga sujub, vahendab kinnisvaraportaal Adaur .

Miks? Põhjus selles, et ehitustööd ei ole üldjuhul kunagi päris standardteenused ja igal töö puhul kirjeldab tellija täpsemalt, millist tulemust soovib. Valik iga ehitustöö tegemiseks on suur – võimalik kasutada erinevaid materjale, tehnoloogiad ja lahendusi, mistõttu üldsõnaliselt hinnapakkumist küsides tulevad ehitajalt vastu ka väga erinevad kvaliteedi ja hinnaga ning sisuga pakkumised.

Isegi „võtmed kätte“ pakkumised erinevate ehitusfirmade puhul on veidi erineva sisuga ja sageli tuleb tellijatele üllatusena, et teatud tööd pakkumises ei sisaldu.

Hea projekti olemasolu aitab kindlasti iga maja hinnaküsimise juures kaasa, kuid ka väga hea projekti juurde kulub ära tööde mahtusid või sisu täpsustav ning täiendavaid soove kirjeldav hinnaküsimise kiri.

Seetõttu tasub kulutada aega põhjalikult läbimõeldud projektile, tööde kirjeldusele või paluda abi mõnelt kogemustega ehitusspetsialistilt ehitustööde kavandamisel ja hinnaküsimise kirja koostamisel.

Kokkuvõttes on hinnaküsimise ettevalmistustööd hanke sisu ja mahtude kirjeldamisel just see, mis aitab vähendada ehitustööde ajal suuremate ning ootamatute lisakulude tekkimist. Täiendavalt annab hästi ettevalmistatud hinnaküsimine ka võimalusi pakkumisi paremini võrrelda.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ilmus uus eestikeelne ehitustööde kvaliteedi käsiraamat „Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd“. Uus raamat on viimane üldehitustööde kvaliteeti käsitlevate RYL-käsiraamatute sarjast.

Eelnevatel aastatel  ilmusid uuenenud MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja Maalritööde RYL 2012.

RYL-käsiraamatud on ehitusalal üldiselt heakskiidetud hea ehitustava kirjeldused ning need uuenevad keskmiselt iga 10 aasta tagant. Uus Sisetööde RYL 2013 asendab eelmist väljaannet Viimistlus RYL 2000.

Uues Sisetööde RYL 2013-s on 33 ehitisosade peatükki ja 39 tööde kirjelduste peatükki. Käsiraamatu lõpus on alfabeetiline terminite loend ja kirjanduse loend. Ehitusosa peatükid on abiks tellijale ja projekteerijale. Tööde osas esitatakse kvaliteedinõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele, tööprotsessile ja valmis ehitustöödele. Lubatud kõrvalekalded esitatakse tavaliselt tabelites või kirjeldatakse kvaliteediklasse täpsustatud selgitustega.

Uue Sisetööde RYL-i ehitisosade ja tööde  liigituse aluseks on Talo 2000. Peatükkide sisu on kohandatud varasemast enam sisetööde keskseks. Käsitletud on näiteks mittekandvaid ja jäigastavaid ehitisosi ning soojustuse käsitlemisel on lähtutud siseruumi omadustest. Käsitletud on ka tuletõkketöid ja uudsena on lisatud tuletõkenditööd.

Plaatimistööde osas on eraldatud tava- ja basseinide plaatimine ning ka heliisolatsioon ja helisummutus on jagatud eraldi peatükkidesse. Eraldi peatükk on Puittreppide ehitamine. Võrreldes eelmise väljaandega on keskkonnamõjude osast eraldatud peatükk Lammutamine ja säilitamine.

Täiendatud on peatükkide sisu. Näiteks varasem betoonpindade eeltasandamine käsitleb nüüd ka muude pindade eelõgvendamist ja krohvitöödele on lisatud kipskrohvimine. Eelmise Viimistlus RYL-i sisemaalritöid käsitletakse nüüd ainult 2013.a. septembris ilmunud Maalritööde RYL-is.

Tõlkimisel on viitematerjalina olevad RT-juhendkaardid nende olemasolul asendatud eesti keelde tõlgitud RT-kaartidega. SFS-EN standardid on asendatud vastavate Eestis kehtivate harmoneeritud EVS-EN standarditega.
Sisetööde RYL 2013 kvaliteedinõudeid kohaldatakse uusehitustele, kuid neid võib sobivates osades kohaldada ka remontehitusele.

Edaspidi sõlmitavates projekteerimis- ja  ehituslepingutes tuleks kvaliteedinõuete osas viidata juba RYL 2010 sarja käsiraamatutele. 
Raamatu maht on 364 lk.

Käsiraamat on müügil Ehituskeskuses, Rävala pst 8 Tallinn, hinnaga 110.00 EUR.Uue Sisetööde RYL-i ning kõigi teiste RYL-käsiraamatutega on võimalik tutvuda ka kohapeal Ehituskeskuses.

Tellimused palume saata ehituskeskus@ehituskeskus.ee . Postiga saatmisel lisanduvad saatekulud.

Elektroonilise veebikartoteegi ETF-Net kasutuslitsentsi omanikel on Sisetööde RYL 2013 võimalik alla laadida ka  pdf-versioonina.

Eestikeelse Sisetööde RYL 2013 kirjastaja on ET Infokeskuse AS.

Lisainfo: ET Infokeskuse AS/ Ehituskeskus
Rävala pst. 8,  2. korrus, 10143 Tallinn
tel. 660 4555
ehituskeskus@ehituskeskus.ee
www.ehituskeskus.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee