2018. aasta tõotab tulla Eesti ehitusturul ajaloo edukaim, sedastab Äripäeva raadio saade “Arvude taga”.

Kui hästi ehitajatel läheb ja kuidas on ehitushind muutunud, sellest räägivad Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar ja analüütik Ülo Paulus ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Saate valmimist toetab Statistikaamet.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Uue määruse kohaselt lähevad ehitusvaldkonna ettevõtjad järgmisest aastast järk-järgult üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele. Kui praegu on ettevõtja kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, siis tulevikus tuginetakse eelkõige kutsetunnistustele.

Ehitusseadustikus mainitud asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitatud keskkonna ohutuse, keskkonnasäästu ja tootlikkuse tõusu. Vajadus valdkonna spetsialistide pidevaks erialaseks arenguks tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe arengu ja digitaliseerimise tõttu.

Kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd määruses reguleeritud tegevusalal.

„Uus kvalifikatsiooni tõendamise süsteem võimaldab ehituses juurutada elukestva õppe põhimõtet, siduda tõhusamalt tööturgu haridussüsteemiga, võrrelda erialast kompetentsi ning tõhustada ehitushankeid ja järelevalvet,“ sõnas ehituse asekantsler Jüri Rass.

„Jätkame koostöös ehitusvaldkonna erialaliitude, haridusasutuste ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ka ehitusseadustiku tõhusa rakendumise jälgimist ning rakendusaktide ajakohastamist,“ lisas Rass.

Täna on kvalifikatsiooni tõendamine lubatud ka erialast haridust ja töökogemust tõendavate dokumentidega, välja arvatud arhitektuurne projekteerimine, kus kutsega kvalifikatsiooni tõendamine juba kehtib. Järgmisest aastast aga toimub üleminek kutsepõhisele pädevuse tõendamisele projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusaladel. 2018. aasta 1. juulist saab üksnes kutsega tõendada ehitustöid tegevate ettevõtjate ja teede valdkonna ettevõtjate kvalifikatsiooni.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Tänasest hakkas kehtima uus riigihangete seadus, mille eesmärk on muuta riigihangete tegemist paindlikumaks.

Rahandusministeerium teatas, et olulise muudatusena võimaldab seadus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil. Samuti annab seadus õiguse nõuda lisadokumente üksnes edukalt pakkujalt. Kuna ka edukat pakkujat kontrollitakse peamiselt elektrooniliste andmebaaside kaudu, väheneb sellega kõigi osapoolte koormus, ütles pressiteates rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.

Seadus laiendab hankijate võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh neid, kes on eelnevaid hankelepinguid rikkunud. Koos uute kõrvaldamise alustega võetakse kasutusele heastamise instrument, mis annab ettevõtjale võimaluse tõendada, et ta on rakendanud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks ja et teda ei tuleks seetõttu kõrvaldada. Samuti ei kõrvaldata ettevõtjat maksuvõla tõttu, kui ta on hankemenetluse käigus hankija antud tähtajaks võla tasunud või ajatanud.

Muudetakse riigihangete piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetele juurdepääsu ja laienevad hankelepingu muutmise võimalused. Pakkumuse hindamisel suunatakse hankijaid veelgi enam arvestama kvalitatiivsete, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kriteeriumitega.

Üleminek paberivabale korraldamisele

Lisandub uus hankemenetluse liik innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks. Teenuste- ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustub ja muutub paindlikumaks.

Lisaks luuakse seadusega alused üleminekuks riigihangete paberivabale korraldamisele ja ühtlasi uueneb järk-järgult ka riigihangete register. „Rahandusministeerium koostöös Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega on viimased päevad teinud ettevalmistustöid uue riigihangete registri versiooni kasutusele võtmiseks,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhtaja Kristel Mesilane. Ta lisas, et täna jõuab kasutajateni uue seaduse nõuetele vastavaks kohandatud riigihangete register koos uuel tehnilisel platvormil asuva teadete mooduliga. Täies mahus valmib uus kasutajasõbralikum register 2018. aasta lõpuks, kui lisanduvad mitmed seaduse rakendamiseks vajalikud täiendused nagu registrisse integreeritud hankepass.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Eile Tööandjate Majas toimunud pidulikul galaõhtul kuulutati välja Aasta ehitusprojekt 2016 ja Aasta ehitusinsener 2016. Mõlemad auhinnad läksid Kvartali keskusele Tartus.

Tartus asuva Kvartali keskuse peaprojekteerijaks on AS Tari AS ning arhitektuurse lahenduse loojaks Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Aasta ehitusprojekti auhinda annab välja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit.

Ehitusinseneride Liidu poolt väljaantava tiitli Aasta Ehitusinsener 2016 pälvisKvartali keskuse peakonstruktor Hugo Olak AS-ist Tari.

“Kvartali arenduse puhul saan esile tõsta arhitektide ja inseneride head koostööd” lausus arhitekt Mihkel Tüür auhinda vastu võttes. “Mitte alati ei õnnestu leida ladusat kooskõla arhitektide loomingulisuse ja inseneride pragmaatilise lähenemise vahel. Kvartali puhul see sünergia tekkis. Oluline osa oli selles peaprojekteerija rolli täitnud aktsiaseltsil Tari”

Tüüril jätkus kiidusõnu ka ehitustöid teostanud Rand & Tuulberg AS ning Ehitustrust AS aadressil. “Ükski arendusprojekt ei suju probleemideta, kuid tähtis on leida neile kiired lahendused.”

“See võit tuli mulle veidi ootamatult, kuid tunnustust saada on meeldiv. Olen tänulik kogu meie projekteerimismeeskonnale, kes Kvartali keskuse arendamisse panustasid” ütles Aasta ehitusinseneri tiitli pälvinud Hugo Olak.

Tihe konkurents ja ühine auhinnagala
Kahe liidu poolt ühiselt korraldatud auhinnagalal õnnitleti lisaks tiitlivõitjatele ka lõppvooru jõudnud nominente, kelleks olid Aasta Ehitusprojekti kategoorias Eesti Rahva Muuseumi hoone (peaprojekteerija Novarc Group AS), Kvartali Keskus (Tari AS), Karl Storz Video Endoscopy tootmishoone (Arhitektuuribuüroo Luhse & Tuhal OÜ), Hilton Tallinn Park Hotel (Merko Ehitus Eesti AS), Hotell Lydia Tartus (Sirkel & Mall OÜ) ning Rotermanni Elevaator (KOKO arhitektid OÜ).

Aasta Ehitusinseneri kategoorias pälvisid tunnustuse nominendid Anti Makson, Indrek Tarto, Egon Kivi, Jaanus Natka ja Hugo Olak

EKELi tegevjuhi Kalle Karroni sõnul oli selleaastane konkurents väga tihe, kuna kandidaatide hulgas oli palju innovaatilisi, eeskuju väärivaid rajatisi, kus nõudlik arhitektuur ja insenerosade kõrged tehnilised nõuded omavahel oskuslikult seotud, osade objektide puhul arvestades ka muinsuskaitse kitsendavaid piiranguid.

“Hea hoone valmimiseks on tarvis head tellijat, head projekteerijat ja head ehitajat. Konkursil võidu toonud arenduse puhul olid need tingimused parimal moel täidetud, sellest ka hea lõpptulemus ja tellija rahulolu,” sõnas Karron.

Aasta ehitusinseneri valib Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu, Aasta ehitusprojekti üheksaliikmeline žürii.

Kui varasemalt olid liidud tunnustanud oma parimaid eraldi, siis sel aastal korraldati esmakordselt kahe liidu ühine auhinnagala.

”Selline formaat toimis hästi”, lausus Ehitusinseneride Liidu tegevdirektor Tiia Ruben. “Kindlasti jätkame ka järgmisel aastal ühiselt, võib-olla kaasame täiendavalt veel mõne ehitusvaldkonna erialaliidu”.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Tallinna linnavalitsus algatab Bekkeri sadama detailplaneeringu, millega soovitakse määrata ehitusõigus maa-alale kokku kuni viieteistkümne sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Alale soovitakse planeerida kokku kuni viisteist kuni neljakorruselist hoonet, neist üksteist, sh kaks muinsuskaitsealust hoonet on juba olemas. Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha, teatas Tallinna linnavalitsus.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli lahe ja Kopli tänava vahelisel maa-alal, Bekkeri sadamas. Kontaktvööndi hoonete kasutusotstarbed ja hoonestusmahud on väga erinevad. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Piirivalvesadam ja Meeruse sadam ning mitmesugused tootmis- ja ärimaad, kaugemal Kopli, Süsta ja Ankru tänavate ääres asuvad korterelamud.

Marati tn 14 kinnistu on hoonestatud kokku 11 hoonega, sh asuvad sellel ehitismälestised: Bekkeri laevatehase slipp ning mehaanika- ja turbiinitsehh aastaist 1912-1914. Olemasolevad suuremad hooned on kavas säilitada ja ümber ehitada, abihooneid võib lammutada ja asendada.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Planeeritav ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete alale, kus võivad paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned. Algatatav detailplaneering on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Uue detailplaneeringu algatamine võimaldab Bekkeri sadamat senisest paremini arendada – Marati tn 14 kinnistule kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga võrreldes suurem hoonete ehitisealune pind ja hoonete arv.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Praegu kehtib Eestis ehituse valdkonnas 1219 erinõuet tulenevalt 67 eri seadusest. Riiklik nullbürokraatia koostööprojekt üritab seda arvu vähendada, kirjutab juuni erileht Ehitus.

Kui nullbürokraatia projekti esimene etapp keskendub bürokraatia vähendamisega seotud ettepanekute elluviimisele, siis nüüd on kavas lisaks lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaardistas kõik tegevuslubadest tulenevad erinõuded ning töötab välja metoodikat nende mõjude rahaliseks hindamiseks.

Nõuete vähendamise kava valmib septembriks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ja riigihaldusminister Arto Aas leppisid kokku prioriteetsete valdkondade valiku põhimõtetes ja selles, et septembriks koostatakse täpsem nõuete vähendamise kava. Esmajoones võetakse ette lõhkematerjali, mere- ja raudteeohutuse, ehituse, turvateenuse, koolituslubade ja alternatiivsete maksevahendite nõuded, ent sügiseks pakuvad ministrid välja veel prioriteetseid valdkondi.

Aitab halduskoormust leevendada

Lisaks arutati läbi need bürokraatia vähendamise ettepanekud, mis eeldavad suuremaid poliitika muudatusi. Nullbürokraatia projekti eesmärk on vähendada ettevõtjate ettepanekute alusel aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku on esitatud riigile 252 ettepanekut, mis muudavad ettevõtjate riigiga suhtlemist senisest lihtsamaks ja vähem koormavaks. Kolme aasta jooksul on riigil kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet.

Ettevõtjad saavad ettepanekutega kaasa lüüa

Ministeerium koostab täpsema bürokraatia vähendamise kava ja IT-arenduste plaani. Mitmed ettepanekud viiakse ellu suuremate projektide kaudu, mis sageli lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale tehtud ettepanekutest. Ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks teeb majandus- ja taristuminister valitsusele ettepaneku rakkerühma moodustamiseks. Luuakse ka veebipõhine võimalus bürokraatia vähendamise ettepanekute pidevaks esitamiseks ning korraldatakse koostöös ettevõtjatega ettepanekute regulaarne kogumine.

VALIK EHITUSVALDKONNAS TEHTUD ETTEPANEKUID

Lihtsustada ehitise kasutusloa taotlemist Protsess on keeruline ning ettevõtjal puudub ülevaade, kui kaugele on see protsess mingiks ajahetkeks jõudnud. Lihtsustamiseks võiks kasutusele võtta e-lahenduse, kus kõik osapooled saaksid menetluse käiku jälgida reaalajas. E-lahenduse olemasolu kiirendaks märkuste esitamist menetlejal ning märkuste kõrvaldamist taotlejal. Rakendatav täielikult 2016. aastal, eeldusel, et ehitusregistri planeeritud arendused valmis saavad. Lihtsustada ehitusloa taotlemist.

Rakendatav osaliselt 2016. aastal, kui rakendub ehitusregistri moodul, mis võimaldab ehutusloa menetluse läbi viia digitaalselt. Muutus võimaldab enamik ehituslubade menetlust kiirendada.

Kaotada ehitise andmete topeltesitamise kohustus Ehitise või rajatise andmed tuleb esitada kahele riiklikule registrile: ehitisregistrile ja maakatastrile. Mõistlik oleks, et andmed edastatakse ettevõtjate poolt ühte kohta ning seejä- rel registrid vahetavad vajalikke andmeid omavahel.

Rakendatav täielikult 2017. aastal. Ehitisi puudutava info haldamine on laiem teema ja vajab analüüsi, mis on kavas 2016. aastal läbi viia. Seejärel saab otsustada, millist infot ehitiste kohta on vaja riiklikul tasandil koguda, kus ning mis vormingus seda esitada ning millises keskkonnas hallata.

Ühtlustada ja lihtsustada tehniliste tingimuste, projekteerimislubade ja ehituslubade taotlemist ja vastuvõtmist Ehituses kasutatakse mitmeid digitaalseid vahendeid töö korraldamiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks (BIM, VDCM jt). Ühtegi neist ei kasutata riigi poolt vajalikul määral. Kõige suurema efekti bürokraatia vä- hendamiseks annaks ehituse eportaali või ehituse x-tee loomine ja selle ühendamine e-riigiga. Praegu ehituse elukaarel toimuvad mitmekordsed toimingud nagu tehniliste tingimusete, projekteerimislubade ja ehituslubade taotlemine ja andmine, kooskõlastused, muud projekteerimise, ehitamise, vastuvõtu ja haldamisega seotud aruandlused, kooskõlastamised ja vastuvõtt on lisaks suurele mahule ka väga subjektiivsed.

Rakendatav osaliselt 2017. aastal. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine nõuab tegevusi nii haridusvaldkonnas, regulatsioonides, standardites, klassifikaatorites, investeeringuid IT infrastruktuuri jne. Seega on vaja eelnevalt teha veel eeltööd, et BIM laiemalt nõudeks teha.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Ehitusuudised.ee toob sel kevadel Eestisse ühe mõjukaima Ühendkuningriigi (UK) ehitusstrateegia arendaja ning elluviija Don Wardi

Kes on Don Ward ja miks Ehitusuudised.ee ta Eestisse kutsus?

Eesti ehitussektor on jätkuvalt Arengufondi iga-aastase uuringu põhjal kõige madalama tootlikkuse sektor Eestis, jäädes töötlevast tööstusest maha ligi 4 korda. Ehitusuudised on kuulutanud välja 2016 aasta üheks märksõnaks efektiivsuse ja tootlikkuse kasvatamise ning võtab meeleldi eestvedaja rolli, et tuua Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte praktilisi kogemusi jagama.

„Esmalt huvitusin ehitusest, kui tegin lõputööd Bristoli Ülikoolis 80-ndate keskel. Olin tööl Pilkingtonis, mis oli toona klaasi ning isolatsiooni tootev ettevõte, kus töötasin madala energiatarbimisega hoonete modelleerimisega. Ülikooli lõpetades soovitas Pilkington mul edasi tegeleda madalenergia tarbimisega majade lahenduste väljatöötamisele ning töötasin Ehituse uuringute keskuses kümme aastat.“

„Üheksakümnendate keskel toimus aga suur muutus ning töötati välja „Ehitus kui meeskond“ raport, mis keskendus riigi poolt ehitussektori probleem kohtadele ning võimalikele parendavatele muutuste elluviimisele. Asusin tööle sellesse meeskonda. Esmalt oli plaan töötada seal kuus kuud, ent töö käigus sai minust uue organisatsiooni Constructing Industrry Board tegevjuht. Ülesandeks sai muutuste ellu rakendamine.“

„Peale kuus aastat seal töötamist liitusin Projekteerimise ja Ehitamise fondiga, mis hiljem muudeti Constructing Excellence’ks. Olin seal alguses protsessijuhtimise spetsialist, kuid aasta hiljem nimetati mind juhatuse esimeheks. Aasta siis oli 2006.“

“Minu töö kätkeb peamiselt saada põhjalikult aru ehitussektori tegevusest erinevatest perspektiividest lähtuvalt. Olgu siis selleks tellija, konsultant, projekteerija, arhitekt, tootejuht või ehitusfirma juht. Kõigil on erinev nägemus, kuid end nende „kingadesse“ pannes, on suurepärane võimalus õppida sektori iseärasusi tundma.”

“Mul on olnud väga hea võimalus panna käsi külge mitmetele sektori reformidele. Olen olnud väga tihedalt seotud töögruppide juhtimisega, kelle ülesanne on olnud tuua lauale ehitussektori parenduse vajadused ning kvaliteedi tõstmise plaan.”

“Olen Briti Hangete Standardi komitee peasekretär, mille ülesandeks on töötada välja sobivaid standardeid ehitussektori jaoks, näiteks ISO 10845. See on väga põnev ja tervitatav, sest kõik mis kodifitseeritav hangetel või ostuprotsessis on igati abistav.”

“Oma töös töögruppide juhatamisel oleme alati keskendunud täielikule koostööle igas vormis. Oleme seda nimetanud partnerluseks. Üha enam mängib ka ehitussektoris rolli Lean juhtimise filosoofia, mida toetab ka valitsus. Lean lähenemine on andnud mitmeid tööriistu sektorile ja juhatab väga selgelt selleni, kuidas saada vähemaga rohkem ja kaasata juhtkonda.”

“Olen seotud väga ambitsioonika kogu ehitussektorit muutva ettevõtmisega. Sel puhul on oluline just kõigi kaasamine, sest ainult ühe valdkonna kontsentreerumine muutustele, ei tähenda veel, et kogu sektor muutub. See on muidugi suur väljakutse panna käituma kogu sektor ühes rütmis.”

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Aasta algusest kehtima hakanud rohemajanduse seadus kohustab veelgi enam panustama energiasäästlikele lahendustele ja seda ka ehituses. Majandus ja Kommunikatsiooniminister Kristen Michali sõnul peavad ettevõtted tegema rohkem pingutusi, et tarbijad teaksid täpsemalt kuidas säästa.

“Seaduse eesmärk tuleneb suuremast plaanist, et Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks aastaks 2020 vähendada primaarenergia tarbimist, mis suures plaanis on maavarade ja kütuste tarbimiste vähendamine 20 protsendi võrra,” rääkis minister Michal Rahvusringhäälingu raadiouudistele.

Energiasäästlik ehitus möödapääsmatu

“Sellest tulenevad edasi ka Eestile erinevad tegevused ja erinevad ettevõtmised, mis siis valdavalt ühest küljest on avaliku sektori ettevõtmised, avalik sektor oma ruumiplaanides, kinnisvaraplaanides ja oma kasutatavate hoonete ülevaatamisega püüab muutuda säästlikkumaks. Iga aasta invsteeritakse sellesse juba ja tulevikus ka,” kinnitas Michal

“Samamoodi tegelikult tehakse erinevaid tegevusi, mis siis lõpptarbija osas näitavad tarbijale, kuidas on võimalik paremini energiat säästa. Ka jaotusvõrgu ettevõtted peavad teatavaid pingutusi tegema, et me tarbijatena teaksime täpsemalt ja kuidas oleks võimalik säästa. Samuti erinevaid selliseid ettevõtmisi veel ja kokku peaks eesmärk olema see, et aastaks 2020 me oleksime nii palju efektiivsemad, et me sisuliselt oleksime oma tarbimise tasemelt sama võrdsel tasemel, kui olime aastal 2010. Nii, et see on ikkagi selline üsna ambitsioonikas eesmärk,” rääkis minister.

Seaduse tuleb igal aastal rekonstrueerida vähemalt 3% hoonete pinnast. Ministri kinnitusel on selleks vahendid ka olemas.

“Eelarvesse oleme need kulud juba planeerinud. See tegelikult hästi umbkaudse arvutusena ongi pisut üle 30 000 ruutmeetri aastas, ehk siis 16 hoonet peame renoveerima ja viima teatud energiaklassi tasemele ja tegelikult on ka raha selleks eelarves ette nähtud pisut alla 20 miljoni aastas, aga teisalt hoiab see ka tulevikus maksumaksjale seda raha kokku ja ka hoonete kasutajatele seda raha kokku. Energiat säästetakse ja selle võrra on see ka rahaliselt kasulik. Sellepärast seda kõike tehakse, et tulevikus efektiivsemad olla,” lisas Michal.

Täna allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu summas 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.

Leping allkirjastati amortiseerunud Tallinna vangla pääslas (Magasini 35).

Uus vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse põhipiirdest väljapoole avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Tulevane vanglakompleks numbrites:

Maa-ala suurus: 261 171 m²
Hoonete arv: 14
Korruste arv: kuni 7
Suletud netopind: ca 61 100 m²

Allikas: www.ehitusuudised.ee