Tallinna Fahle Parki arendaja Fausto Capitali korraldatud arhitektuurikonkurssi lõplik võitja Tartu mnt 86B kõrghoone ehitamiseks on selgunud. Võitjaks osutus arhitektuuribüroo LUMIA ja KINO Maastikuarhitektide töö “Portaal”.

Konkursi võitja „Portaal“ sobib suurepäraselt ajaloolise Fahle Parki üldise kontseptsiooniga ja sellest saab väärikas maamärk ühes linna tähtsaimas sõlmpunktis, seisab pressiteates.

„Portaal“ valiti võidutööks ühehäälselt ning ehitustöödega on plaanis algust teha 2025. aastal, kohe peale projekteerimist ja ehitusloa väljastamist. Kavandatav hoone tuleb 14korruseline, millele lisandub kaks maa-alust korrust ja see toob kinnisvara turule juurde ligi 10 000 ruutmeetrit A-klassi büroopinda. Hoone vaheseinu on võimalik nihutada ning muuta büroopindade suurusi ja ruumiplaneeringut.

„PORTAAL“ on pilku püüdev ja hakkab silma jõuliselt liigendatud, dünaamilise arhitektuuriga, mis paistab esimesel hetkel nagu virna laotud merekonteinerid. Hoone energiatõhusale klaasfassaadile lisavad liigendatust vertikaalsed messingu toonis klaasfassaadi liistud,“ kirjeldab Fausto Capitali üks osanikke Kenneth Karpov hoonet.

Hoone sobib Fahle kvartali ajaloolisse industriaalsesse keskkonda ja liiklusmagistraali vahetusse lähedusse. Lisaks pilkupüüdvale arhitektuurile ja keskkonda sobitumisele, oli arhitektidele suureks väljakutseks hoone muutmine Euroopas juhtiva rohemärgise BREEAMi „Outstanding“-sertifikaadi nõuetele vastavaks. „BREEAM märgise saamiseks tuleb valmistuda juba ideekavandi staadiumis ja see tagab hoonele hiljem keskkonnasõbralikkuse, tervisliku sisekliima, rohke haljastuse kasutamise ja palju muid eeliseid,“ rääkis Fausto Capitali projekteerimisvaldkonna juht Priidu Lokk.

Kavandatava hoone esimesel korrusel on tänavaruumi suunas avatud kohvik ja poed, ülejäänud korrustel on terrassidega bürood.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Mainor Ülemiste kliendikogemuse juht Julius Stokasel on kogemus Ülemiste linnakus asuvate Öpiku majade ja Alma Tominga büroohoone sertifitseerimisega. Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo on kokku puutunud mitmetele majadele LEED-sertifikaatide taotlemisega alates 10-aasta tagusest ajast ja koostöös Forusega sai see omistatud ka Tallinna kesklinnas kõrguvale Skyon büroohoonele. Meelis Šokman on tegev Green Formula Capitalis, mille eesmärk on kasvatada varaportfellide väärtust läbi roheliste ja jätkusuutlike tegevuste, ning on kokku puutunud kinnisvarale jätkusuutlikkuse programmide koostamisega, mille üks osa on ka LEED-sertifikaadi taotlemine.

Mõte energiatõhususe serifikaatidest on Eestis kanda kinnitanud juba mõnda aega, kuid energiahindade kallinemine on andnud rohelisele mõtteviisile ka praktilise varjundi.

Kõik kolm valdkonna spetsialisti väidavad, et energiatõhususe sertifikaat on muutunud uute ehitiste puhul justkui hügieeni tasemeks. Nii Ülemiste linnaku kui Capital Milli esindajate sõnul on nad seda enda arenduste puhul rakendanud juba aastaid. Kuigi Green Formula Capitalil on aastapikkune tegutsemise ajalugu, siis väidab ka Meelis Šokman, et kogu maailm on juba mõnda aega vaadanud rohelises suunas ning oma varasema kogemuse põhjal on ta seda eriti tugevalt täheldanud just Skandinaavia turgudel, kuid ütleb siiski, et ka Eestis on energiahindade kallinemine rohelisele mõtteviisile praktilise varjundi andnud.

„Näeme, et tänapäevased hooned peavad olema energiasäästlikud ning ressursse mitte raiskavad,’’ ütles Stokas. Seda ütles ka Neemelo, kelle sõnul oli Skyoni puhul juba projekteerimise algfaasis eesmärgiks seatud LEED-märgis. „Väljaspool Eestit on see sertifikaat väga tuntud ja hinnatud ning see annab sõltumatu kolmanda osapoole tõenduse, et seda hoonet on ehitatud ja planeeritud tunnustatud reeglite kohaselt. Nüüdseks on see meie jaoks tavaline ehituse ja planeerimise osa. Meie arvates tõstab see hoone väärtust kõigi silmis,’’ rääkis Neemelo.

Sertifikaat on hoone kvaliteedimärk, mis tagab üürnikele ja investoritele kindlustunde ning võib tulevikus kaasa tuua ka paremaid tingimusi rahastuseks.

Kõik kinnitasid, et peamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi eeliseks on hoone kasutajale pakutav kindlustunne, et tegu on kvaliteetse majaga, mis vastab kindlatele standarditele. Stokas tõi Ülemiste büroohoonete puhul välja, et Eestis on LEED-sertifikaat andnud neile võimaluse olla valdkonnas ühed teerajajates: „Kui mõni rahvusvaheline ettevõte otsib endale uut töökodu, siis LEEDi puhul on see sertifikaat kõigile teada ning võrreldav kasvõi näiteks teiste riikide hoonetega.’’

Šokman selgitas, et rahvusvaheliste üürnike jaoks on selliste sertifikaatide olemasolu väga oluline, sest vastavad nõuded on tihtipeale ettevõtte siseselt kokku lepitud. „LEEDiga hoonet on rahvusvahelisele üürnikule lihtsam pakkuda, sest see märgis on üheselt mõistetav ja laialdaselt tunnustatud. Samas Eesti A-klassi energiamärgis ei pruugi tagada rahvusvahelise üürniku poolt korraldatud hankes järgmisele tasemele jõudmist,’’ selgitas ta.

Neemelo sõnul oli Skyoni projekti puhul märgise saavutamine kohe algusest peale eesmärgiks ja samuti oli selgelt näha, et nõudlus energiatõhusate hoonete järele on kasvanud ja seda mitte ainult rahvusvaheliste ettevõtete seas. „Keskkonna teema on aina aktuaalsem ja käib käsikäes rohepöördega, mis on järgmise kümne aasta suurim teema kinnisvaras. Kui pidasime klientidega läbirääkimisi üürilepingute osas, siis paljude klientide jaoks oli LEED-märgis juba konkreetne nõudmine. Üürnikud küsivad, kas hoonel on LEED-märgis ja seejärel saab alles juttu jätkata. Järgmise viie aasta jooksul muutub see uute arenduste puhul tavaliseks.’’ tõi Neemelo näite.

Potentsiaalse positiivse suunana märkisid Neemelo ja Šokman ka rohelaenude väljavaadet, sest neist räägitakse aina rohkem ja rohemärgised muutuvad nende saabudes kindlasti populaarsemaks. Šokman tõi näite, et kuigi paljud pangad räägivad rohelaenudest, siis pole tema veel Eestis näinud, et rohehoonete puhul pakutakse paremaid tingimusi. „Kui see hetk kunagi päriselt saabub, siis on kindlasti paremate laenutingimuste eelduseks vastavad sertifikaadid. See omakorda motiveeriks omanikke antud valdkonnas rohkem pingutama, sest suuremad kinnisvaraomanikud näevad rohevaldkonnas suurt potentsiaali näitamaks, et väärtustatakse keskkonda ning inimeste heaolu,’’ ütles Šokman. Ta lisas, et on oodata olukorda, kus tänu rohelaenudele hakkavad sertifitseeritud keskkonnasõbralikud hooned saama paremaid laenutingimusi ning neile nõuetele mitte vastavate pindade puhul muutuvad tingimused aina karmimaks. „Eestlane on pragmaatiline ja küsib, mis ma sellest LEED paberist saan ja mitu eurot ma selle pealt tagasi teenin. Pragmaatiliselt on see võib-olla õige, aga tasub mõelda laiemalt. See tuleb erinevatest kohtadest tagasi, aga raske on ühte hinnalipikut külge panna,’’ kirjeldas Šokman. Seda mainis ka Neemelo, et kuna rohelised teemad on aktuaalsed ning energiahinnad kõrged, siis sertifikaat annab tulevasele investoritele kindluse, et kinnisvara on arendatud reeglite ja kokkulepete kohaselt ning selle raames tehtud kulutused teenitakse tulevikus kordades tagasi.

Sertifikaadi taotlemine pole keeruline, kui seatud on selged sihid. Mõningaid erisusi toob kaasa see, kas sertifitseeritakse uut hoonet või olemasolevat ehitist.

Kõik olid ühisel meelel, et LEED-sertifikaadi taotlemise protsess nõuab küll kõigilt osapooltelt ühist pingutust, kuid kui see hoone planeerimise algfaasis kohe eesmärgiks võtta, siis on kogu protsess võrdlemisi lihtne.

Stokase sõnul on oluline, et majas oleks koheselt projekteeritud vastavad lahendused, sest hiljem on teatud muudatuste tegemine kulukas. „Nii tellija kui ka ehitaja peab olema protsessist teadlik ning ehituse käigus tehtavate muudatuste või otsuste puhul arvestama lihtsalt ka võimalikku mõju sertifikaadile,’’ ütles ta.

Ka Neemelo sõnul on oluline, et LEED-sertifikaadi eesmärgi saavutamissesse on lisaks arendajale kaasatud kogu projektimeeskond, sest taseme saavutamiseks tuleb teha ühiselt kõiki osapooli puudutavaid otsuseid või investeeringud. Oma kogemusele toetudes lisas ta, et juba esimestes etappides kõrgete eesmärkide seadmine tagab ka kõrge punktisumma LEED-sertifikaadi saavutamisel. „Näiteks Skyoniga oli meil eesmärgiks, et kõrghoonel oleks akna ehk visiooni osa võimalikult palju, aga energiamärgisest tulenevalt sai suletud ja avatud visiooni modelleeritud erinevate osakaaludega, kuni jõudsime tasakaalupunktini, kus saime head punktid sertifikaadi tarbeks aga visiooni osa säilis maksimaalses mahus. Kui sellised teadmised on olemas, siis saab sellega kohe arvestada ja ei pea tagant järgi ümber tegema. Kuna see on meie jaoks korduv tegevus, siis oskasime selliseid olukordi juba ette näha,’’ selgitas ta.

Šokman tõi välja, et uue hoone ja olemasoleva ehitise sertifitseerimisel esinevad teatavad erinevused. „Tänased energiaklassi nõuded lihtsustavad sertifitseerimist päris palju. Parameetrite mõttes vastab iga uus hoone juba päris suurele hulgale nõuetest, kuid sertifikaadi saamiseks võimalikul kõrgel tasemel tuleb täita dokumentatsiooni nõuded, kaaluda erinevaid lahendusi materjalide osas ja muud sellist. Olemasoleva hoone puhul on dokumentatsiooni mõttes lihtsam, sest see on juba olemas. Saad punktide hinnangu kätte, kuid siis tuleb mõtlema hakata, milliseid investeeringuid tasub teha, et olukorda parandada. Uute hoonete puhul pole küsimus sertifikaadi võimalikkuses, vaid see, mis tase saavutatakse – kas Gold või Platinum. Vana hoonega Platinumi tasemele jõuda keeruline,’’ rääkis Šokman.

Õnneks pole sertifikaadi taotlemine ainult arendaja või projektimeeskonna õlgadel ja valdkonna spetsialistide kaasamine lihtsustab protsesse olulisel määral. „Forus teeb ise ka päris palju nõuandjana, aga kinnisvara omaniku eest kõike ära teha ei saa. Nõuab süvenemist ja omanik peab kaasas käima, kui Forus järeldusi ja pakkumisi teeb,’’ ütles Šokman.

Vaatamata kasvavale nõudlusele, on rohehoonete populariseerimine hetkel nende valdkonna liidrite kanda, kes selle oma ettevõttes fookusesse võtnud on, kuid tegelikult peame ühiselt pingutama, et oma ressursse asjatult mitte raisata.

Šokman tõi välja, et Eesti turul on antud valdkonnas veel pikk tee minna ning hetkel on see vastutus pigem kinnisvaraturu liidrite kanda. Neemelo sõnul on Capital Mill juba aastaid pidanud oluliseks, et nende hooned vastaksid kõrgeimatele standarditele ning seda ka keskkonnasäästlikkuse osas. „Oleme otsustanud, et see on meie jaoks oluline osa kinnisvara arendusest, kuid eks igaüks peab leidma endas ise selle teadmise, mida väärtustab ja oluliseks peab,’’ sõnas ta. Ülemiste ärilinnaku kogemuse põhjal ütles Stokas, et kuna järgnevatele põlvedele paremate tingimuste tagamine peab oleme meie ühine pingutus, siis tasub kindlasti anda maksimum, et hooned, mille eluiga on 50+ aastat, ei raiska sel perioodil asjatult ressursse ning LEED-sertifikaat aitab just seda saavutada.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Olete olnud pea kogu elu ehitusega seotud. Kuidas teie huvi ehituse vastu alguse sai?

Mäletan enda esimest ehituskogemust, mil 1961. aastal hakkas isa maja ehitama ja otsisime külmal talvel põllult kive, sest sel ajal ehitati eramaju nn säästubetoonist, mille põhimaterjal oli kivi ja kruus, kuna tsementi oli raske kätte saada.

Hiljem läksin TPIsse teedeehituse erialale, mille valik tuli juhuslikult sugulase soovitusel, kes juba seal ees õppis. Olin tollal suur lennuhuviline ja plaanisin minna koguni lenduriks õppima, kuid kahjuks või õnneks sinna kooli jäi minemata. Sugulane väitis, et TPIs õpetatakse ka lennuväljade ehitamist, see pani mul silmad särama ning otsus oligi tehtud. Seda ma kunagi kahetsenud ei ole, kuigi ühtegi lennuvälja ma ehitada pole saanud.

Esimese juhtimiskogemuse sain ehitusmalevas ja pärast TPI lõpetamist lasin ennast suunata Tartusse, kuhu olen jäänud siiani. Kuigi minu valiku määras tookord peamiselt see, et siin pakuti uhiuut korterit, sai Tartu mulle kiiresti südamelähedaseks ja võin öelda, et Tartut nimetatakse õigustatult Eestimaa südameks.

Milline on olnud teie meeldejäävaim objekt sellest perioodist?

Meelde on jäänud esimene suurem objekt Tartu Sõpruse silla peale- ja mahasõiduteed, mille valmimisel 1981. aastal võisin isegi veidi nina püsti ajada. Aga selle ehitusega meenuvad kohe ka raskused, näiteks lükati silla ehituse tähtaega pool aastat edasi, kuna tollal olid raudbetoontalad suur defitsiit ja nende saamine aeganõudev. Nii suur sild oli tollal sõjalise tähtsusega ja Eestil polnud selle projekteerimise õigustki. Ka enamik ehitajaid oli pärit Nõukogude Liidust, kellest paljud jäid hiljem Eestisse elama, ja seetõttu oli 1990ndatel siin üsna hea sillaehituse kompetents.

Pärast seda olin veel erinevatel juhtivatel ametitel, kuid viimaseks palgatööks jäi Tartu Maja, mis oli suur riiklik aktsiaselts 1200 töötajaga, kes ehitasid valmis näiteks Annelinna, aga palju objekte ka muljal Eestis ning lisaks ka naftabojaaridele olulisi objekte Tjumenis ja hetkel sõjakeerisesse sattunud Ukraina linnas Slavutišis.

Kuidas jõudsite mõtteni teha enda ehitusfirma?

Ajad muutusid ja mingil hetkel tuli otsustada, kuidas minna edasi. 1993. aastal asutasimegi koos Jaak Keerbergiga Tartu Ehitus ASi, tegime selle praktiliselt nullist, kuid esialgu olid lisaks meile ka väikesed ehitusfirmad, kes enne olid Tartu Majas teinud ehitustöid. Idee oli lihtne: meie hangime objektid ja tegeleme projektijuhtimisega, nemad ehitavad hooned valmis.

Esimene suurem projekt oli 1993. aastal Tartu postkontori ehitus, mille maht oleks tänases vääringus umbes 20 miljonit eurot. Tagantjärele mõtlen, et kuidas meiesugusele väikefirmale küll selline suur objekt anti ja kuidas meil oli julgust riskida, et sellist suurt hoonet kvaliteetselt ehitada.

Eks tollal oligi peamine probleem seotud ehituskvaliteediga, sest need nõuded olid juba tunduvalt kõrgemad kui mõni aasta tagasi ning selle pärast tuli alltöövõtjatega piike murda, et tagada rahuldav tase. Sellest ajast sai alguse ka meie koostöö Raivo Rannaga ja hoone fassaad sai kaetud nende toodetud Columbia kiviga, mis oligi nende esimene tuntud toode Eesti turul.

Kas te sarnaselt ehitusfirmaga Rand ja Tuulberg pole tahtnud suureks kasvada? Kas praegu on väike ja paindlik isegi kasulikum olla?

Meil pole suureks kasvamise eesmärki kunagi olnud. Aga meile on alati olnud oluline hea meeskond, tähtaegadest kinnipidamine ja lugupidav suhtumine alltöövõtjatesse ning tellijatesse – need põhimõtted on kindlasti kandnud vilja, sest mitmed tellijad ja partnerid on jäänud meile pikkadeks aastateks truuks. Kuigi olen viimastel aastatel ise tegevjuhtimisest eemal tõmbunud, pole nii pikka järjepidevust enamikul ehitusfirmadel ette näidata.

Näiteks Tartu linn on üks meile truuks jäänud kauaaegne suur tellija ja oleme ehitanud linnale 30 aasta jooksul pea 15 objekti. Samuti on meie hea tellija ülikool, kellele oleme aastate jooksul mitmeid hooneid ehitanud ja restaureerinud. Võin öelda, et Tartus oleme teinud üle saja miljoni euro eest – need võivad tunduda ehk väikesed objektid, aga kokkuvõttes on meie ehitatud või restaureeritud hoonete üldmaht suur. Ka kõigis Tartu lähivaldades võib näha meie kätetööd.

Kas on olnud ka aegu, mil olete mõelnud, et aitab küll, lõpetame selle ära?

Tõesti, oli üks keeruline periood 2008.–2009ndate kriisi järel, mil partner, kellega koos alustasime, ei tahtnud enam jätkata ja kaalusime tõsiselt mõtet, et müüme firma maha. Aga kuna mina tollal enda jaoks huvitavaid pakkumisi turul ei näinud, leppisime lõpuks partneriga kokku, et tema lahkub ja mina jään edasi ettevõtet juhtima. Täna tagasi vaadates võib öelda, et see oli väga õige otsus, kuigi olukord oli keeruline, majandus ja ehitusturg langesid järsult ning uusi objekte, mida ehitada, tuli juurde vähe.

Sellises olukorras on raske motiveerida ennast jätkama, kui siht silme eest ära kaob, aga mina olen eluaeg olnud jonnakas ja otsustasin, et proovin veel. Raske oleks olnud ka parematele inimestele öelda, et aitab küll, 15 aastat juba tehtud ka. Aga muidugi pidin osa häid kolleege ka koondama, sest turul püsimiseks ei olnud teist varianti – need on olnud elu raskemad otsused.

Kas peate seda ka täna tegema?

Praegu ma seda kindlasti ei pea, sest oleme hetkel pigem olukorras, et otsime head objekti- ja projektijuhti juurde, mitte ei mõtle selle peale, kuidas kedagi lahti lasta. Aga kui varasematel aegadel oli lihtsam töötajaid leida – panid kuulutuse ajalehte ja oligi leitud kaks-kolm head inimest –, siis nüüd tuleb kasutada tutvusi ja ka vajadusel üle osta.

Aga siiski, kui pool aastat tagasi oleksin öelnud, et korralikku objektijuhti on võimatu leida, siis täna ma enam päris niimoodi ei arva, sest tublid inimesed on juba käinud meie juures tööd küsimas. Seega tundub, et ehituses on värbamine veidi lihtsamaks läinud, sest ka head töötajad on hakanud ehitusturul ringi vaatama.

Hea meel on ka selle üle, et naisi on hakanud rohkem ehitusse tulema. Meil on näiteks väga edukas projektijuht Kairi, kes on oma töökuse, asjatundlikkuse ja kohusetundega teeninud välja teiste austuse ja saab meeste maailmas hästi hakkama.

Loomulikult peame ka ise häid töötajaid hea palgaga kinni hoidma, aga usun, et peamine motivaator on olnud meie meeskond ja töökultuur, mis hoiab töötajaid ettevõtte juures. Mõnedki meie headest tegijatest, kes on mingil põhjusel ära läinud, on tulnud hiljem siiski tagasi. Ka see näitab, et meil on firma, kus tasub töötada.

Seega elate keerulised ajad ka seekord üle?

Ma ei taha kõiki loorbereid endale võtta, sest ma ei tegele juba paar aastat tegevjuhtimisega, kuid meil on võrratult head töötajad, kellega elame ka keerulised ajad üle.

Seda on isegi natuke imelik praegu öelda, aga Tartu Ehitus teeb sel aastal läbi aegade parimat tulemust ja ka kasum tõotab tulla hea. Kui vaadata veel järgmisesse aastasse, siis on ka sinna üle minevaid objekte on piisavalt, et ka tuleval aastal kasv tagada. Aga nähes, mis ümberringi toimub, ei saa enam pikemaks ajaks optimistlikku prognoosi teha.

Võib öelda, et praegu on ehitusturgu tabamas tsunami, mille ulatus ei ole võrreldav varasemate aegadega, sest seda põhjustavad tegurid on prognoosimatud.

Kas see praegune tsunami võib ehituturul ka osa ettevõtteid ära uputada?

Täna on terve maailm täiesti uues ja tundmatus olukorras. Suured muutused algasid juba rohepöördega, millega tuli ehitusse juurde palju uusi nõudeid. Siis pööras sõda Ukrainas elu pea peale ja nüüd lisandus energiahindade kallinemine – kuhu see aga välja jõuab, on täna võimatu prognoosida.

Kui varasemaid kriise põhjustasid mõned kindlad tegurid, näiteks 2008. aastal langes turg tugevalt, kuid selle põhjustest saadi aru, kohanesime paari aastaga ning kokkuvõttes midagi katastroofilist ei juhtunud. Halbadele aegadele järgnevadki tavaliselt paremad ajad.

Seetõttu usun, et ka seekord suudame kohaneda tänu varasemate aastate õigetele otsustele ja pikaajalistele usalduslikele suhetele alltöövõtjate ja tellijatega. Lühiajalisi raskusi saabki üle elada nende inimestega, kes usaldavad meie sõnu ja lepinguid.

Praegu on aga keeruline nendel firmadel, kes ei ole ka varasemalt tähtaegadest kinni pidanud ja kelle töö pole olnud piisavalt kvaliteetne. Nagu juba mainisin, siis kahjuks on näha, et osal ehitusfirmadel on läinud päris raskeks, sest mõned head objekti- ja projektijuhid on käinud meie juures juba maad kuulamas. Nad on tunnistanud, et nende tööandjal ei lähe asjad praegu hästi, ja võib juhtuda, et nad kaotavad töö. Kahjuks selliseid ilminguid turul juba on ja sellest võib teha omad järeldused.

Mida soovitate teistele ettevõtetele?

Soovitusi on raske anda, aga eelkõige tuleks olla paindlik ega tohiks võtta liigseid riske ja võimalusel valida lühema tähtajaga projekte, teha vähem fikseeritud hinnaga lepinguid ning tellijatega võimalikult palju hindades läbi rääkida.

Meie oleme suutnud tellijatega rääkida lepingutes hinnad läbi ja osa hindu fikseerida, osa jätta lahtiseks ja osa kujundada ehituse käigus. Meil on jäigalt fikseeritud lepinguid vähe, peamiselt riiklikud lepingud, aga ka meie suur partner Riigi Kinnisvara on teatud osas hinnakorrektuure pidanud võimalikuks teha ja tervikuna ei ole me pidanud suuri riske võtma.

Kas julgete siiski veidi prognoosida, mis ehituses hindadega juhtuma hakkab?

Vaadates erinevaid kinnisvaraanalüütikute hinnanguid, siis need on seinast seina – üks ütleb, et hinnad tõusevad, teine, et jäävad samaks, kolmas on kindel, et tulevad alla. Mina nõustun nendega, kes ütlevad, et hinnad tulevad natuke allapoole, sest ehitaja peab pakkuma enda kasumi arvelt madalamat hinda või tegema turul püsimiseks nullmarginaaliga ning isegi miinusega objekte.

Kindlasti jääb objekte vähemaks ja turul püsimiseks peavad ehitusfirmad pakkuma madalamat hinda, seega tuleb ka tellijale hind natuke alla. Palju sõltub ka sellest, mis juhtub energiahindadega, kuid seda ei oska keegi praegu ennustada, kuid see muutus mõjutab tugevalt ka teisi hindu.

Aga järsud muudatused on toimunud väga lühikese ajaperioodi, viie-kuue kuu jooksul, ja prognoose on tulnud kiiresti ümber teha. Hetkel on keeruline öelda, mis lähiajal toimuma hakkab, sest sõja kulg võib tuua omakorda juurde uusi olulisi muutujaid. Me ei tea, mis lähiaegadel hakkab juhtuma Ukrainas ja Venemaal, kuid sealsed muutused võivad paari kuuga kardinaalselt ka meie olukorda mõjutada.

Kuidas riik saaks ettevõtteid aidata?

Julgen julgustada riiki kriisis klassikaliselt käituma, sest kui ehitushind on madal, tasub tellida ja ehitajatele rohkem tööd anda. Hetkel on aga näha, et teedeehitus kängub, kuigi seda on palju tõestatud, et iga infrastruktuuri pandud raha toob hiljem mitmekordselt tagasi.

Aga arusaadavalt pole ka riigil praegu lihtsad päevad ning raske on käituda sõnakõlksu järgi, et kui rahaga muud mõistlikku teha ei oska, siis pane betooni. Kui raha ikka üldse ei ole, siis on ka raske midagi planeerida. Samuti peame arvestama, et täna on oluline osa kaitsekulutustel.

Aga ehitus ongi tsükliline ja tuleb arvestada, et pärast langust ongi paar aastat keeruline ja kui siis saad jälle nina vee peale, võib käes olla juba uus kriis ning jälle tuleb paar aastat üle elada. Aga eks selliste tõusude-mõõnadega see ehitamine käibki.

Tõenäoliselt on suurfirmadel, kellel on kogunenud puhvrid, kriisi siiski lihtsam üle elada. Aga kellel seda tarkust pole olnud, et parematel aegadel tagavara koguda, siis neil on küll järgmisele kriisile keeruline vastu minna.

Ja lõpetuseks: mis on teid motiveerinud nii pikalt ehitusvaldkonnale truuks jääma ja miks noored võiksid rohkem ehitust õppida?

Mind on läbi elu motiveerinud, et ehitamine on käegakatsutav ja silmale nähtav tegevus, ning näen ringi sõites Tartu linnas ning valdades nii palju enda ehitatud hooneid. Näiteks, kui lähen mööda kunagisest Postimajast, siis on tore öelda, et siin sai alustatud, ja ka mitmed teised objektid on ehituslikult hästi välja tulnud. Seega, kuigi ehitaja töö pole kerge, pakub see kokkuvõttes suurt rahuldust ja uhkustunnet enda käega või teistega koostöös tehtud tööde üle. Näiteks viimaste aegade üks paremaid ja palju kiidetuid objekte oli Riigikohtu hoone.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Konkursi peaauhind, arhitektuur – Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste).

Tellija: Tallinna Sadam AS

Konstruktor: Sweco Projekt AS

Ehituse peatöövõtja: YIT Eesti AS

Betoonitööd: Azelta Projekt OÜ, Savekate OÜ, Ideia OÜ

Betoon: Framm AS, Betoonimeister AS, Rudus AS

Betoontooted: Narva-Bark AS, VMT Betoon AS, Muuga Betoonelement AS, Mammut Element OÜ

Raketis: Ramirent Baltic AS.

Žürii kommentaar: „Silmapaistva multifunktsionaalse hoone projekteerimise eest, kus on suurepäraselt näha betooni mitmekülgsed kasutusvõimalused, avades Tallinnas uues kvaliteedis mereäärse linnaruumi.”

Žürii esimees Aadu Kana: „AS Tallinna Sadam on teinud väärt teo, avades sada aastat linnakodanikele suletud olnud Tallinna ranna-ala atraktiivsel moel nii linlastele kui meie külalistele.”

Eriauhind: Riia-Vaksali tänava tunnelid ja viadukt, Tartus.

Arhitektuur: PART OÜ (Sille Pihlak, Siim Tuksam).

Žürii kommentaar: „Silmapaistva betoonarhitektuuri eest voolava ja kaasava taristudisaini ning linnaruumilise maamärgi loomisel.”

Žürii esimees Aadu Kana: „Betooni plastilisus on olulisel kohal tugeva ja efektse arhitektuurivormi saavutamisel.”

Eriauhind: Tabasalu põhikool, Harjumaal.

Arhitektuur: Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ).

Žürii kommentaar: „Efektsete betoonist välisseinaelementidega ja läbimõeldud detailidega funktsionaalselt tervikliku koolihoone loomise eest.”

Eriauhind: Mary Kay muusikastuudio Mölndalis, Rootsi.

Betoonelemendid: E-Betoonelement OÜ.

Žürii kommentaar: „Järjepideva innovaatilise lähenemise eest betoonelementide kujunduslahenduste realiseerimisel.”

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna sai Stricto Project OÜ – Riia-Vaksali tänavate tunnelite ja viadukti konstruktsioonide peaprojekteerija.

Äripäeva ehitusuudiste eriauhinna sai Nordecon AS – Kindluse kooli ehituse peatöövõtja.

Tänavu kahekümne teist korda korraldatud konkurss „Aasta betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2021. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

„Aasta Betoonehitis 2021” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Arhitektide Liidust – Tiit Trummal, Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Indrek Laul, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust – Johann-Aksel Tarbe, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Aadu Kana – Kunda Nordic Tsement AS, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Teeli Remmelg, Äripäeva ehitusväljaannete peatoimetaja, Liivi Tamm, ajakirja „EhitusEST” peatoimetaja, ning Soome arhitekt Maritta Koivisto – ajakirja „Betoni” peatoimetaja.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 81 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee

Kõrghooned on kvartali seitsmest hoonest kaks: ühes on 10 ja teises 30 korrust. Kuna Maakri 19/21 asub südalinna kõige magusamas kohas, seepärast ulatus krundi täisehitamise peaaegu maksimumini, kompliseerides ehitustöid veelgi.

Merko Ehitus Eesti projektijuhi Risto Sappineni sõnul tegid Maakri kvartali ehituse keerukaks äärmiselt kitsad tingimused otse keset liiklustihedat kesklinna, betoonitööde maht ja 30-korruselise hoone ehitusel töö kõrgustes.

“Üheks suuremaks katsumuseks oli 30-korruselise kõrghoone ehitamine, mille karkassi rajamise rütmi suudeti häälestada kümnele päevale ühe korruse kohta. Ülemiste korruste ca 630 m2 suurust põrandapinda valati ühe korraga – see tähendas, et tuli leida lahendus, kuhu paigutada ajutiselt kõrgustes vajalikud töövahendid põrandate valamise ajal,” rääkis AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Taavi Lipp ajakirjale EhitusEst.

Aega kokku hoidev lahendus leiti nende paigaldamisel raketiseplatvormidele, mis aitas vähendada kraanatööks kuluvat aega.

“Ehitustööde toestamiseks nii keerulistes tingimustes kasutati spetsiaalseid tuuleseinu. Betooni pumpamiseks korrustele, mis olid betoonipumba tööraadiusest väljas, rajati hoone sisse terastorudest betooniliin, mille kaudu saadi betoon ülemistele korrustele. Raudbetoonseinte valamiseks kõrgustes toodi esmakordselt Eestisse spetsiaalne seade „elevant“, millega lahendati betooni jagamine kõrgetel korrustel.

Ehitustehniliselt keerukad olid ka tööd 10-korruselise hoone all. Hoonealuse parkla ehituseks tuli paigaldada sulundsein, aga seda ei saanud teha vibreeriva meetodiga, mis seadis töödele tehnilised piirangud.,” selgitas Lipp EhitusEstis.

Tule kuula, milliseid nupukaid lahendusi Maakri kvartali ehitusel kasutati. Ehituse projektijuhtimise hommikuseminarile saad registreeruda SIIN.

Allikas:www.ehitusuudised.ee

Allikas: www.ehitusuudised.ee

„See on olnud väga orgaaniline üleminek,“ ütles Olle Saare. „Kuigi me oleme uhked oma värvidele spetsialiseerumise üle, müüme me kõikvõimalikke ehitusmaterjale, mitte ainult värve. Näiteks kipsplaatide müügist kogu Eestis käib umbes kümnendik läbi meie poodide.”

„Umbes 2008. hakkasid kliendid ise väga palju küsima värvide kõrvale ka kõiki muid materjale, mida ehitustööks tarvis. Nii olemegi juba kümme aastat tegelikult vaikselt Karl Bilderi suunas liikunud,“ ütleb Saare.

Tema sõnade järgi mõjutas otsust ka see, mis Eesti turgudel laiemalt toimub. „Ei saa jätta märkamata, et meie kauplusi ja ärisid ostetakse järjest välismaalaste poolt üles. Võtame kas või hiljutise Bauhofi tehingu, kus ettevõte läks leedukate omandusse. Rautakesko tegutseb juba ammu Leedu investorite huvides. Ehituse ABC on prantslaste omanduses. Meie ei soovinud müüa. Meie tahtsime, et ehituskaupade sektorisse jääks ka kodumaiseid tegijaid,“ selgitas Saare.

Värvikeskuste Grupp asutati 1997. aastal. Ettevõttel on kauplused  Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samuti tegutsetakse Läti ja Leedu turul. Karl Bilder pakub Eestis tööd 55le inimesele ning 2017. aasta käive oli 18 miljonit eurot.

Allikas: www.ehitusuudised.ee